TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps kinnistab valgusfoori. - Laps kinnistab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps liikleb väljaspool lasteaeda. Vahendid: Enda valmistatud valgusfoor Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja teeb paberist valgusfoori, mille üks pool on roheline ja teine punane. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on õppinud valgusfoori ja ülekäigurada. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid
Helkuri vajadus Sügise saabudes hakkavad päevad järjest lühemaks jääma, õhtud ja ööd aga pikenema. Valgust jääb aina vähemaks. Eriti pime on siis, kui pole lund, mis valgust tagasi peegeldab. Hommikul tuleb kooliteed alustada pimedas. Kes kaugemalt koolis käivad, need jõuavad alles pimedas koju. Teedel liikleb palju sõidukeid ja inimesi. Et teineteist pimedas paremini märgata, oleks hea, kui autodel on tuled korras ja inimesed kannaksid helkureid. Helkurid helgivad pimedas, nagu väikesed tulukesed. Kui inimsel on helkur, on ta ka teistele kaasliiklejatele kaugelt näha. See on selleks hea, et vältida õnnetusi. Kui helkurit pole ega ka taskulampi, võib juhtuda õnnetus. Autojuht ei näe
aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Minuarust on see vägagi vajalik, sest läänemeres liikleb igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks
ruumis, maastikul kui ka tänaval, · suudab säilitada tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel, kontrollib oma kehaasendit (rühti) kõndimisel, istumisel ja seismisel, · oskab käsitseda spordi- ja mänguvahendeid: visata, püüda, põrgatada ja lüüa palli, veeretada rõngast, tiirutada hüpitsat ja hoonööri, hüpitsaga hüpata, · kasutab lihtsaid tantsusamme tantsides üksi, paarilisega ja rühmas, · liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades, · oskab välja mõelda fantaasiarikkaid liigutusi laulumängude juurde · oskab kasutada pille rütmilise liikumise või laulu saates · oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus jm
· räägib oma tunnetest: rõõm, armastus, mure jm. Seitsmeaastane laps: Kehaline areng: · säilitab tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel, kontrollib oma kehaasendit (rühti) kõndimisel, istumisel ja seismisel; · sõidab jalgrattaga, suusatab, lükkab tõukeratast jms; · kasutab lihtsaid tantsusamme, tantsides üksi, paarilisega ja rühmas; · käsitseb õigesti kirjutus- ja töövahendeid · liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. Vaimne areng: · kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada · Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest; · hääldab kõiki häälikuid õigesti, kõne on selge ja arusaadav; · jutustab eri olukordadest piisavalt täpselt; · oskab kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi; · oskab edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi; arutleb, näeb
tasakaalu staatilises asendis ja liikumisel , kontr oma kehaasendit rühti kõndimisel seismisel ja istumisel *hoiab rütmi laulmisel , liikumisel, kooskõlastab oma liikumisi-liigutusi kaaslaste omadega *oskab käsitseda mängu- ja sporidvahendeid palli vistata püüda lüüa .. *sõidab rattaga suustab lükab tõukekat *kas lihtsaid tantsusamme, tantsides paaris üksi ja rühmas *käsitseb õigesti kirjutus ja tõõvahendeid *liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. LIIKUMISMÄNGUD *põhiliikumiste arendamine *keh võimete arendamine *tähelepanu arend *sots oskuste arend *teiste ainevaldkondade mõistete lõimimine *mägureeglitega arvetamine *emotsinaalsus *sportmängude tehniliste oskuste aredamine. Rõtmiline liikumine on liikumine musa saatel selle koostis osad on *rütmilised harjutused *laulumängud *muusikalised mängud *omaloomingut arendav vaba tants *matkiv tants *kindla liikumisega tants *kombineeritud tants
mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile. Rooma Pindala on 1 285 km² ning 2013. Aasta seisuga oli Roomas 2 651 040 elanikku. 2009. Aasta seisuga koosnes 9,5% elanikkonnast välismaalastest. Keeled: itaalia keel (riigikeel), saksa, prantsuse, sardi jt. Rahaühikuks euro. Rooma Leonardo da Vinci Fiumicino lennujaam asub linnakeskusest 32 km kaugusel. Linna pääseb rongi, bussi või taksoga.Linna pääseb kahe rongiga: ekspressrong Leonardo da Vinci liikleb poole seitsmest hommikul kuni poole kaheteistkümneni õhtul (viimane rong linna) 35-minutilise intervalliga lennujaama ja Termini jaama vahel. Linnarong FM1 viib lennujaamast Tiburtinasse, Fara Sabinasse, Poggio Mirtetosse ja Ortesse. Intervall 15 minutit.Bussiliiklust lennujaama ja linna vahel korraldavad kolm kompaniid: Terravision, mille pileteid müüakse lennujaamas ja ka internetileheküljel, Schiaffini ja Cotral, mille pileteid müüakse bussis. Hind sõltuvalt liinist
Council (ECC) kaudu endale kohustuse mitte lasta laevade heitvett Läänemerre, kui ,,on tagatud teatud 8 tingimused", mille hulgas on nõue ,,mugav reovee ära andmise võimalus sadamas, mille eest ei tule maksta lisatasusid". Praegu on tegemist lihtsalt tühja lubadusega, kuna WWF (World Wildlife Fund) andmetel olid 2009. aastal Läänemeres sobivad tingimused ainult kolmel sadamal kahekümnest. Läänemeres liikleb rohkem kui 350 kruiisilaeva rohkem kui 2100 sadama külastusega ning selle äri kasvuks loetakse ca13% aastas. Laevade poolt aastas tekitatav reovesi sisaldab hinnanguliselt 74 tonni lämmastiku ja 18 tonni fosfori ühendeid, mis aitavad kaasa läänemere kinnikasvamisele. Lisaks toitainetele sisaldab reovesi ka baktereid, viiruseid ja teisi haigustekitajaid ning raskemetalle. (7) 2.2.5 Kalapüügi mõju
Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel tähtsatest asjadest teada. Tartus on vastupidi. Info liikleb uskumatu kiirusega ning kõik on lahked seda jagama. Infot on igalpool ja alati. Leian, et olen selles mõttes väga priviligeeritud, sest usun, et kui minu ema minuvanune oli, siis oli tema jaoks infosaamine mõnevõrra keerulisem ning ilmselt oli infosulg ka suurem. Mina saan infot väga erinevatest allikatest. Ilmselt kõige olulisemaks ning igapäevasemaks infoallikaks saan ma enda puhul nimetada Postimehe veebiajalehte ning seda mitmel põhjusel.
Raamatupidajate tööaeg on kella 8:00-17:00, 5päeva nädalas. Lisaks teevad kohvipause 15 min ennelõunat ja 15 min pealelõunat ning kell 12:00-13:00 on lõuna. Raamatupidaja ja pearaamatupidaja tegelevad pidevalt dokumentide koostamise ja analüüsiga ning sisestamisega programmi. Vajadusel viibib koosolekul ja arhiveerib eelnevate perioodide dokumente. Suhtleb ettevõtte töötajatega, klientidega ning tarnijatega vastavalt vajadusele, liikleb autoga. 4 TÖÖKOHA RISKITEGURID Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutusseadus“ (RT I, 10.02.2015,5),§ 3.(2)- toimivad töökeskkonnas järgmised ohutegurid mis ei või ohustada töötaja ega muu töökeskonnas viibiva isiku elu ega tervist. Joonis 1 Ohutegurid ( Autori joonis) Füüsikalised ohutegurid
annaabi.ee 
