vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga sarnased. Negatiivse liigutusvilumuse ülekandumisel tekivad aga raskused mingi uue liigutuse
jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut. Jooksu tuleks harjutada ka muutuvates tingimustes. Selleks sobib ideaalselt jooks mägisel murdmaal või raskendatud tingimustes näiteks liivas-, samblal- või lumes. Järk-järgult keskkonna muutusega harjudes tagatakse liigutusvilumuse stabiilsus ning variatiivsus, mis on eriti oluline konkurentidega võistlustingimustes. Autonoomne staadium Viimases staadiumis on sportlasel liigutused salvestunud lihasmällu ja ta ei pea mõtlema sooritusele, ehk on saavutatud liigutusvilumus. Edasine areng on aeglane ning keskendutakse taktikale ja muutuvale keskkonnale. Kasutatakse rohkem ühistreeninguid ja treeningkaaslasi, et kohaneda konkurentsiga ja muude muutuvate faktoritega. Selles
nende jaoks parajasti tunduvad toimivat, ent pikemas perspektiivis pole samuti jätkusuutlikud. 15.praktika seadus - Tulemuste kõverate üldine seaduspärasus väljendub praktika seaduses. Selle kohaselt toimuvad ulatuslikud muutused tulemuses õppimisprotsessi algfaasis. Liigutustegevuse sooritamise hilisemates faasides tulemuste juurdekasv aga aeglustub. Seetõttu eristataksegi tulemuste kiire ja ühtlase paranemise faase, millede kestvus sõltub omandatava liigutusvilumuse iseärasustest. Tulemuste kõverate kasutamisel liigutusõpetuse hindamisel peab aga arvestama mõningate eripäradega. Esiteks, tulemuste kõverad ei ole õppimise kõverad, kuna nad iseloomustavad tegevuse sooritamise taset teatud ajahetkel. Kuigi tulemuste kõverad näitavad üldjoontes õppeprotsessi efektiivsust, ei peegelda nad suhteliselt püsivaid muutusi õpilase seisundis ja soorituse tasemes. Liigutusõpetus on aga seotud suhteliselt püsivate
harjutustega, suuri lihasgruppe töölerakendavate harjutustega. Keha läbitöötamisel liikuda ülalt alla või vastupidi. Harjutused lokaalsetele lihasrühmadele, piirkonnale. Harjutused täita rütmiliselt, rahulikus või mõõdukas tempos. Korduste arv 5-8-12-16. Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine. Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod. 12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees
liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm.
saavutuskeskkonnas. Nicholls´i (1989) välja töötatud teooria kohaselt eristub kahte liiki motivatsioonilist suundumust eesmärgistatud inimtegevuses: eristatakse võimekusele orienteeritud motivatsiooni (ego-orientatsioon) ja ülesandele orienteeritud motivatsiooni (ülesande-orientatsioon). · Ülesandele orienteeritud inimese peamiseks eesmärgiks spordi kontekstis on uue harjutuse (liigutusvilumuse) omandamine ning enda areng. Selline sportlane püüab selgeks õppida uue sporditehnilise elemendi või arendada mingit võimet hoolimata sellest, milline on treeningkaaslaste areng sama harjutuse sooritamisel. Ülesandele orienteeritud sportlasele on iseloomulikud kannatlikkus, optimaalne jõupingutus, keskmist väljakutset nõudvate tegevuste valik ja tagasiside vajalikkus nii treeningutel kui ka võistlustel (Lavallee jt, 2004).
auhinna vastuvõtmisega pärast võidukat esinemist. Motiveerivat üldist visualiseerimist saab jagada kaheks: 1) Motiveeriv üldine-arendav. Seda kasutatakse hea ja enesekindla esinemise visualiseerimisel. 2) Motiveeriv üldine- erutusega seotud. Seda kasutatakse erutusastme või lõdvestamise tõstmise visualiseerimisel. Kognitiivne spetsiifiline visualiseerimine- Tähendab spetsiifiliste motoorsete oskuste visualiseerimist. Seda kasutatakse kõige rohkem liigutusvilumuse parandamiseks. Kognitiivne üldine visualiseerimine- Tähendab mänguplaanide läbiharjutamist, võistlusstrateegiate ja spetsiifilise taktika harjutamist. Tänapäeval käsitletakse kognitiivset üldist visualiseerimist kaheosalisena: strateegia loomine ja strateegia täideviimine. (lk 324, tabel 3. Millised võivad olla visualiseerimisega kaasnevad riskid? Sageli arvatakse ekslikult, et mida selgemaks on
annaabi.ee 
