hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest
kestvusega. Sain teada ka, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne, kuid siis hakkab selle sügavus ruttu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ning väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli
Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel päeval kontrolltöö hästi läheks ning siis on ka tõenäoline, et ta unenägu selle sama mõtte või sooviga seostub. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, nagu ka meie tajud. Mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile
Unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täpselt meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Peale muutuste kujutluste elavuses, võime unenägudes tähele panna muutusi ka teistes psüühilistes protsessides. Esiteks mälus. Siin võib tuua ühe näite. Üks pankur, kes oli päeva jooksul maksnud oma kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 krooni liiga palju. Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga
On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo
hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold.1 Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest
mälule. See iseloomustab vilumuse ja võistlusspordi taset. Õpetamise raskemaid moment on üleminek liigutuse teadvustatud juhtmiselt alateadvuse tasandile. Selle hõlbustamiseks soovitatakse, et õpilane oma sooritust sõnaliselt saadaks, seejärel rürmi loeks. Õpetamise algetappidel ei ole soovitav sooritada tehnikaharjutusi kiirusele, vaid hinnata nende sooritamise täpsist ja liigutust saatvate liigutusaistingute kirjeldamise korrektsust. 2.3. Liigutuoskus on omandamise selline tase, mida iseloomustab liigutuste teadvustatud kontrolli vajadus, liigutuste aeglus, ebastabiilsus, ebakindlus segavate tegurite suhtes ja liigutuste meeldejätmises. Sellel etapil tuleb harjutusi sooritada suhteliselt aeglaselt, heads ja ohututes tingimustes, korralikult ettevalmistatud lumepinnal ja sobiva varustusega. Edasisel harjutamisel kaob aegamööda vajadus koondada tähelepanu kõikidele üksikliigutustele
kannatamatud ja valmis kergesti riskima. Tihedas liiklus- võrdlemine ja otsuse tegemine ning voolus aga tuleb mootorratast käsitseda sama ettevaatlikult lõpuks otsuse e 11 u vi im i n e (joon. 160). Esimene kui laskeriista. Mootorrattajuhil peab peale masina valit- neist kujutab endast olukorra tajumist teel nägemis-, kuul- semise oskuse olema ka arenenud vastutustunne. nus-, tasakaalu-, lõhna- ning liigutusaistingute põhjal Värske mootorrattaomanik, kes on omandanud avaral Teine osa on mõtlemine (kesknärvisüsteemi tegevus), kus harjutusväljakul sõidutehnika algmed ja õiendanud vasta- juht saadud andmeid võrdleb varem talletatud kogemuste vad eksamid, põleb enamasti kannatamatüsest pääseda ja normidega (viisakusreeglite, liikluseeskirjade nõuetega) omal käel maanteetolmu nuusutama. Jõudes lõpuks vabale ning teeb otsuse