Viimastel aastakümnetel ilmneb üha enam saaste kahjulik mõju. Sademeid vaadeldakse atmosfääri sanitarina, saast kantakse maapinnale, mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat. Degradatsioon Viljaka mulla, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. Ehitusdegradatsioon vaadata, kuhu ehitada, huumusmulla koorimine Muldade ebaõige kasutamine huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu Masindegradatsioon suurtraktorid, metsaveotehnika (muldade segipööramine, liigtallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed tingimused, fosfaatide seostumine alumiiniumiga, vihmausside hävitamine). Maavarade kaevandamine karjääre aastas juurde ca 500 ha, samapalju kaevandusi, langatumine, tuha- ja aherainemäed. Okupatsiooniarmee saaste likvideerimine ca 5 mlrd USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas,
Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. b) lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ¼ humifitseerub. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut. ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. d) suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine, väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained muutuvad omastatavateks). e) huumuserikas muld soojeneb kevadel kiiremini (igasugusel orgaanilise aine lagundamisel vabaneb CO2 süsihappegaas). Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb energia ja suureneb mineraalväetiste efektiivsus. SÕNNIK Sõnnik on loomakasvatuses üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja
vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut d) Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained muutuvad omastatavateks). 1 II VÄETISED e) Huumuserikas muld soojeneb kevadel kiiremini, igasugusel orgaanilise aine lagundamisel vabaneb CO2 süsihappegaas, mis on fotosünteesi aluseks. Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb energia ja suureneb mineraalväetiste
Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks. Orgaanilise väetise kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse tõhustamine ja mulla rikastamine taimetoiteelementidega. Orgaaniliste väetiste tähtsust tuleks hinnata järgmistest vaatepunktidest: 1. suurendavad mulla puhvervõimet ehk vastupanuvõimet kõigi välismõjude vastu (väärkäärimine, liigtallamine, ebasoodne ilmastik, niiskusrežiimi häired, muldade hapestumine jne). Seega orgaanilised väetised soodustavad saakide tagamist nii inimesest mitteolenevate looduslike mõjude ebasoodsate tagajärgede kui ka inimeste 21 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
tagajärjel. Laiemas mõttes ja pikemas ajaskaalas on degradatsioon ka savimineraalide muundumine mullatekkeprotsesside käigus ja mulla hapestumine. Mulla degradatsioon võib jaotuda: füüsikaliseks, keemiliseks ja bioloogiliseks. Füüsikalise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. vee- ja tuule erosioon; 30 2. tehnoloogiline erosioon, mis seisneb mulla teisaldamises mulla harimisriistadega, mulla liigtallamine, maavarade kaevandamine, ehitustegevus; 3. Maalihked; 4. Üleujutused Keemilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mulla vaesumine taimetoiteelementidest 2. Saastumine tööstusheitmete ja ohtlike jäätmetega 3. Paikne üleväetamine 4. Taimedele kahjulike ühendite teke anaeroobsetes tingimustes 5. Õlireostus 6. mulla sooldumine Bioloogilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1
Mulla tihenemise mõju mullale: 1) lühiajalised mõjud otseselt seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga, isereguleeruv 2) künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud püsivad ka pärast kündmist; saame rakendada teatud abinõusid 3) aluspinnase tihenemise mõjud iseregulatsioon puudub 4 Mulla tihenemise kutsub peamiselt esile kas harimine (liigniiske või liigkuiva mulla) või liiklus (liigtallamine). Ebaõigete harimisvõtete tulemusena oli (ja on) lõhutud meie paljude põllumuldade künnikihimulla struktuur niivõrd, et muldade tasakaaluline lasuvustihedus on oluliselt suurem põllukultuuridele ettenähtud tasemest. Põllukultuuride saagikuse ja mulla lasuvustiheduse vahelise seose analüüs on näidanud, et optimaalseks lasuvustiheduseks on 1.20 1.35 g cm -3. * Mulla kõvadus g cm-2 (Mg m-2) mulla vastupanuvõime temasse tungivale kehale
· muldkatte kirjusus, kus suhteliselt väikesel põllul on palju erinevaid mullaerimeid; · lõimise mittesobivus, kas liigse raskuse (savi) või liigse kerguse (liiv) tõttu, mille tõttu halvenevad nii muldade omadused kui ka haritavus ja harimiskindlus; · kivisus, mis takistab muldade harimist ja vähendab veehoiuvõimet; · üleujutused, mille korral ei saa põllukultuure kasvatada (lammimullad); · muldade degradatsioon-liigtallamine, kaevandamine jne. Mulla eest hoolitsemine tähendab hea mullastruktuuri loomist, mulla bioloogilise aktiivsuse ja tootmisvõime säilitamist ja suurendamist. Hea mullastruktuuri eeldusteks on: · mulla orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet peavad tagama varustatuse toiteelementidega ja huumuse taastootmise; · mulla elustik peab olema arvukas ja aktiivne, mis kiirendab orgaanilise aine lagunemist ja muudab toitained taimedele kättesaadavaks;
annaabi.ee 
