tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni mõjul; lülitusliigpinge, mis tekib induktiivahela väljalülitamisel; lahenduslampide süüturi rakendumisel; jõuelektroonika kommutatsiooniprotsessis, kui elektromagnetilisi häireid vältiv filter ei toimi; elektrostaatiline liigpinge, mis tekib elektrostaatilise laengu lahendumisel. Elektriseadmete liigpingetaluvusklassid Elektriseadmed jaotatakse liigpingeklassidesse (kategooriatesse) sõltuvalt nendelt nõutavast impulssliigpinge taluvusest. I kategooria liigpingetundlikud seadmed, näiteks mikroelektroonika 1,5kV. II kategooria kohtkindlasse võrku ühendatud tarvitid, näiteks kodumasinad ja käsitööriistad 2,5kV III kategooria kohtkindlad tööstustarvitid, tarbija võrk - 4kV.
Suure käivitusvoolu tõttu mootori mähis ja sinna paigaldatud posistor kuumeneb kiiresti. Posistori takistus tõuseb järsult ning piirab voolu. Temperatuuri tõusul 100 kraadilt 150 kraadini kasvab posistori takistus rohkem kui sajakordseks. Varistor Varistor ehk VDC (Voltage Dependent Resistor) takisti on mittelineaarse pinge-voolu tunnusjoonega pooljuhttaksiti. Pinge suurenedes varistori takistus väheneb. Seda omadust kasutatakse tänapäeval eriti elektriseadmete kaitsmiseks liigpinge eest. Varistori tööpinge võib olla vahemikus 1...1000 V, töövool 1 µA ... 100 A. Kui tekib mingi pingeimpulss, siis varistori takistus väheneb ning ta juhib liigpinge tarbijast mööda. 36 Fototakisti Fototakisti ehk LDR (Light Dependent Resistor) takisti takistus kahaneb valguse toimel. Fototakistit kasutatakse näiteks valguse juhtimise seadmetes, näiteks hämaralüliti juhtimisskeemis. Hämaruse saabumisel releega jadamisi ühendatud
Peale selle on ergutusvälja tekitaja viidud staatorilt rootorile selleks kasutatakse tavaliselt püsimagneteid. Kommuteeritav mähis on aga viidud rootorilt staatorile. Seda nimetatakse pöördkonstruktsiooniks. Elektroonilise kommutaatori lihtsustamise huvides on kasutatud ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises kommutaatoris hoitakse aga liigpinge teke vastava skeemiga ära. Sisseehitatud asendianduri tõttu on masinat lihtne kasutada teekonnajuhtimisega ajamites ja järgivajamites 3)Samm-mootor Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Samm-mootoritel on sõltuvalt ehitusviisist (bipolaarsed või unipolaarsed mootorid) 4, 6 või 8 ühendusklemmi, ehitusviisilt on nad on sünkroonmootorid, mille rootor pöörleb
Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1. Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovam 2. Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 3. Impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov 4. Liigpinge ehk Ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 5. Alapinge - mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 6. Voolutõuge 7. Müra 8. Sagedushälbed 9. Suhteline harmoonikute sisaldis Pordid Pordid on mitmerealised pistikupesad, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad. Keskpingetel kasutatakse tihti nurgaseibe (ümber südamiku). Kõrgematel pingetel mähis nii, et nurka ei tekiks. Kasutatakse mahtuvusrõngast: Pinge jaotuse ühtlustamiseks, esimeste keerdude vahel liigpingete puhul, kuid aitab kaasa ka nurgaprobleemile ühtlustab elektrivälja. 14. Erinevused atmosfääri ja sise liigpingete vahel Atmosfääri liigpinge: suurem amplituud, lühem kestvus, unipolaarne impulses Siseliigpinge: väiksem amplituud, pikkem kestvus, võnkuv impulss 15. Vedelu läbilöök Vedelikul on umbes 10kond teooriat läbilöögist, põhjus on selles, et vedeliku läbilöök sõltub puhtusest, lisanditest. Kui vedelik asub läbilöögiväljas, siis lisandid polariseetuvad ja neile mõjub mehhaaniline jõud. See sõltub sellest kumma elektriline läbitavus on suurem. Mehhaaniline jõud on suunatud suuremate
Temperatuuril üle 1600 °C on peamiselt kasutusel optilised veel automaatjuhtimine,automaatreguleerimine ja automaatkontroll. püromeetrid. Termopaaridega saab mõõta otseselt temperatuuride vahet. Nende Automaatkaitse?Automaatkaitse väldib seadmele või inimesele ohtlike jadaühendusega saab oluliselt suurendada anduri väljundsignaali ning tööreziimide tekkimisi.nt;Liigvool kaitse.Liigpinge kaitse-väldib seadmetele tundlikkust. Täpistermopaaridega mõõdetakse temperatuuride erinevust alates ohtlike liigpinge tekkeid.nt.Liigrõhu kaitse kompressoritel.Blokkeerimine?- 10-6 _C(joonis 2.13). Peab vältima ohtlike olukordade tekkimist.2 kondaktorit ei tohi korraga Halli tajur?- Halli tajuri töö põhineb Halli efektil, mis seisneb elektrivälja rakenduda,siis tekib lühis
b. Joonis 1.30 indutseerides voolu trafo sekundaarmähises. Sekundaarvool laeb kondensaatorit. Teisel etapil, kus lüliti on avatud, jääb dioodile vastupinge tänu trafo endainduktsioonile. Seetõttu tekkib koormusvool ainult siis, kui kondensaator tühjeneb. Kuna lüliti avaneb siis pole võimalik trafol kogu energiat hajutada ning mähistes võib tekkida liigpinge, mille vältimiseks kasutatakse tavaliselt lisamähist koos dioodiga. Trafo suur mass on antud lülituse peamiseks puuduseks. Koormusesse antavat energia hulka juhitakse pooljuhtlülitite suhtelise lülituskestuse muutmisega. Suhteline lülituskestus võib alati muutuda nullist üheni ning tavaliselt langeb 0,05 ja 0,50-ni, sest magneetimise ja demagneetimise kestused on piiratud. Väikeste koormuste korral Ud k = qUd s.
Ventilatsiooni juhtimise osa Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil Joonis 1 1.) Keldri korruse ventilaatsiooni süsteem 2.) Põhi jõu kilp 3.) Mõõtekilbid ja alajaam 4.) Sise jõu kilp, ehk reservtoite kilp 5.) diiselgeneraator Kommentaarid punktide kohta: 1.) Ventilatsiooni süsteemi kilp. (Edasine seletus järgmises punktis) 4 2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste jõukilpidesse, hoone teenindus süsteemidesse minevaid toitejuhtmeid. 3.) Mõõtekilpides toimub elektrienergia kulu arvestamine. Alajaamas toimub elektrienergia edastamine 4.) Reservtoite ülesanne on tagada hoone tähtsamate süsteemide või nende osade
Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur.Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge põhjustada isolatsiooni läbilöögiks piisva liigpinge. Et ankru pöölemissuund on kuni seiskumiseni sama, samasagedusega teistsuguse väärtusegavahelduvpingeks. Trafo tühijooks on see kui sekundaarmähisesse pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad nüüd ankrumähises indutseeritud emj. ja toitepinge. Nimetatud pole atrbijat lülitatud ja trafot läbib tühijooksuvool
Pikiisolatsioon on tavaliselt paber- õliisolatsioon. Barjäärid on paigutatud risti elektrivälja jõujoontega. Trafo elektriväli on keeruka kujuga - kasutatakse mitmeid erinevate barjääritüüpide kombinatsioone. Barjääritüübid: o silindrilised - silinderbarjäärid o tasapinnalised rõngad - seibbarjäärid o nurkrõngad - nurkbarjäärid 54. Impulsspinge jagunemine trafos Nõuded trafo isolatsioonile tulenevad impulsspingetest. Impulsspinge frondi suure järskuse tõttu levib liigpinge mööda trafo mähiste-, kihtide- ja keerdudevahelisi mahtuvusi. Peaisolatsioonil sõltub liigpingete jagunemine trafo neutraali maandusviisist: · maandatud neutraaliga trafol esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge umbes 1/3 kaugusel mähise algusest (15 20% üle mõjuva pinge) · isoleeritud neutraaliga trafodel esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge mähise lõpus (50...80% üle mõjuva pinge) Pikiisolatsioonil võib järsu frondiga impulss
kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1-faasilistes süsteemides on: Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovamad Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov Liigpinge ehk ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Alapinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Voolutõuge Müra Sagedushälbed Suhteline harmoonikute sisaldis Nendest probleemidest tulenevate kadude (riistvaralised kaod, andmete kustumine ja lisatöö kaotatu kompenseerimiseks) leevendamiseks ja vältimiseks on välja mõeldud mitmesuguseid töövõtteid ja kaitseseadmeid. Üks võimalus kaitsta oma elektriga töötavaid seadmeid ja
kommutatsiooni siirdeprotsessidena (joonis 4.14). Need protsessid võivad olla nii võnkelise (1) kui ka aperioodilise (2) iseloomuga sõltuvalt ahela RLC parameetritest. Niisuguste siirdeprotsesside tulemusena moondub nelinurkimpulsside kuju ning tekivad muundurites kommutatsioonikaod. Kuna võnkeliste protsesside puhul võib pinge kahekordistuda, tekib pooljuhtmuundurites kommutatsioonist põhjustatud liigpingete oht. Seepärast on jõupooljuhtlülitid varustatud mitmesuguste (liigpinge)kaitseahelatega (snubber circuit), mille ülesandeks on kommutatsioonienergia summutamine või ümberjaotamine ahela teistele komponentidele. 1 2 t Joonis 4.14. Kommutatsiooni siirdeprotsessid Kommutatsiooniprotsesside iseloom ja jõupooljuhtlülitite ehitus sõltuvad suurel määral
Väljatransistoride mõned põhiparameetrid: · Sulgepinge UGS(off) on pinge, mille juures kanal sulgub peaaegu täielikult. · Lävipinge UGS(th) on pinge, millest alates hakkab MOP-transistori kanal avanema. · Tõusuks S nimetatakse neeluvoolu muutuse ja seda põhjustava paisupinge muutuse jagatist (mA/V). Väljatransistoride oluline iseärasus on see, et maksimaalselt lubatavat paisupinget ei tohi ületada. Vastasel korral lööb liigpinge õhuke paisudielektriku kihi läbi ja transistor rikneb. Eriti ohtlikud on staatilised elektrilaengud, mis võivad transistori juba üksnes hetkelisel puudutamisel läbi lüüa. MOP-transistoride monteerimisel tuleb seetõttu hoolikalt täita staatiliste elektrilaengute ärahoidmiseks vajalikke tingimusi (ingl.k. ESD = electrostatic discharge 'elektrostaatilised laengud'), st tuleb läbi takistuse maandada nii
Suure käivitusvoolu tõttu mootori mähis ja sinna paigaldatud posistor kuumeneb kiiresti. Posistori takistus tõuseb järsult ning piirab voolu. Temperatuuri tõusul 100 kraadilt 150 kraadini kasvab posistori takistus rohkem kui sajakordseks. Varistor Varistor ehk VDC (Voltage Dependent Resistor) takisti on mittelineaarse pinge-voolu tunnusjoonega pooljuhttaksiti. Pinge suurenedes varistori takistus väheneb. Seda omadust kasutatakse tänapäeval eriti elektriseadmete kaitsmiseks liigpinge eest. Varistori tööpinge võib olla vahemikus 1...1000 V, töövool 1 µA ... 100 A. Kui tekib mingi pingeimpulss, siis varistori takistus väheneb ning ta juhib liigpinge tarbijast mööda. 36 Fototakisti Fototakisti ehk LDR (Light Dependent Resistor) takisti takistus kahaneb valguse toimel. Fototakistit kasutatakse näiteks valguse juhtimise seadmetes, näiteks hämaralüliti juhtimisskeemis. Hämaruse saabumisel releega jadamisi ühendatud
9 Termistore kasutatakse automaatikas väga mitmel otstarbel. Kasutust võib vaadelda kolme erineva kasutusviisina: 1) Termistori kasutatakse temperatuuriandurina, kusjuures ta soojeneb ainult ümbritseva keskkonna toimel (seda läbiv vool on väike). 2) Kasutatakse termistori soojenemist teda läbiva voolu toimel, kus teatud voolu väärtusest tekkib suhteliselt suur takistuse vähenemine (vt. termistori pinge-voolu tunnusjoon joon. 1.8.), mis on sobiv liigpinge kaitsmetes. 3) Kasutatakse termistori soojuslikku tasakaalu, kus ta soojeneb nii keskkonna kui ka läbiva voolu toimel. See reziim leiab käsutust tuletõrjeautomaatikas. JOONIS 1.8. Termistoride põhiparameetrid on sarnased takistite parameetritega, nimitakistus (rida E6 või El2). hajuvõimsus. TTK ja lisaks veel soojuslik ajakonstant, mis on oluline automaatikaalastes rakendustes. 1.6. Fototakistid
annaabi.ee 
