Seychellois Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inner Islands 42 saart Suuremad saared on Mahé (155 km²), Praslin (38,8 km²), Silhouette (20,7 km²), La Digue (10 km²). Graniidisaared on väga vanad ning asuvad suhteliselt lähestikku Pinnas on neil viljakam ja elustik liigirohkem kui Korallisaartel. Outer islands Lõuna korallisaared, Amirandid (26), Aldabra saared (67), Alphonse'i saared ja Farquhari saared (13) Paiknevad üksteisest kaugel ning on madalad Domineerivad lubjakivi ja õhukesed kuivad mullad Kliima Troopilne Keskmine temperatuur 26...28°C Sademeid 2400 mm, mägedes kuni 4000 mm aastas Vihmaperiood detsembrist märtsini Maist oktoobrini on kuivaperiood Kontrast aastaaegade vahel on väike
veeringet; vihmametsas leiduvad taimeid saab kasutada raviitööstuses. 14. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses vihmametsade ulatusliku raiega? 1) maapind kergemini erosioonile (juured ei hoia enam pinnast paigal) 2) paljud loomaliigid satuvad väljasuremisohtu (kõige liigirohkem kooslus maailmas) 3) piirkonna veereziim muutub 4) sidumata jääb suur hulk süsihappegaasi (Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib aga süsihappegaasi hulga tõusule Maad ümbritsevas atmosfääris. See soodustab Maa kliima soojenemist. Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda. Muutunud
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind),
väikest lappi; vüimalikult palju katiseväärtuslikke liike peaks seal olema; ala peaks jätkusuutik olema jne SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus)- vastasseis, kas luua 1 suur või selle asemel mitu väiksemat kaitseala. Analüüsid on näidanud, et sõltuvalt liigi rühmast, kk- poliitilisest ja maj.tingimustest ei ole ühest vastust. Suurel alal on mitmekesisem toidu-ja elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest
Ökosüsteem: mets, järv või kogu biosfäär on isereguleruv tervik. Seal on aine ja energia vahetuse kaudu, seatud nii elusorganismid, kui ka eluta loodus. Nende seoste kaudu kujuneb ökoloogiline tasakaal. See on siis kui ökosüsteem püsib pikkaaega enamvähem muutumatus olekus. Kui mõnehiigi arvukus vahel suureneb taastub see varsti. nt. taimede hulk määrab ära, kui palju taimtoidulist loomi koosluses saab elada. Sama nendest omakorda sõltub, kui palju saab elada kiskjaid. Mida liigirohkem on ökosüsteem seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub. Tasakaalu mõjutavad: Inimetegevus keskkonna saastamine; uute taimede ja looma liikide sissetoomine; looduse ümberkujudamine(põlenud maaalad). Looduse enda areng, Välised looduslikud tegurid maalihked; üleujutused; orkaanid; lumetormid. Suktsessioon on nähtus, kus ühes kohas tavapärane kooslus vahetub teisega. Esmane suktsessioon on siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale. nt. kaljud, luited.
Halljänes on aastaringselt pruunikas- kuni määrdunudhall, talvel helehall. Valgejänes toitub rohttaimedest, puhmaste vartest ja lehtedest, talvel lehtpuude ja põõsaste (haab, paju, pihlakas) pungadest, võrsetest ja koorest. Halljänes toitub peamiselt rohttaimedest, sügisel ja talvel talivilja orasest. Kui lumi on paks ja orast raske välja kraapida siis ka lehtpuude ja põõsaste võrsetest pungadest ja koorest, sageli kahjustab noori viljapuid. Närilised on imetajate kõige liigirohkem, vormikirevam ja laiemalt levinud selts. Enamasti on nad väikesed ja lühikeste jäsemetega, neile on iseloomulik kahe paari kogu elu kasvavate peitlitaoliste lõikehammaste olemasolu, mistõttu nad peavad kogu aeg midagi närima. Näriliste hulka kuuluvad nt orav, lendorav, kobras, hiired, rotid, hamstrid jt. Närilised on taimtoidulised ja seetõttu on paljud neist metsa- ja põllumajanduse seisukohast kahjurid.
liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. taimekooslus 2. seenekooslus 3. loomakooslus 4. mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. Biotsönoosis kehtivad biotsönootilised reeglid: 1. Mida mitmekesisemad on biotoobis elutingimused, seda liigirohkem on biotsönoos ja seda väiksem on liikidel isendite arvukus. 2. Mida äärmuslikumad on elutingimused, seda liigivaesem on biotsönoos. Selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, kellest mõni võib saavutada suure arvukuse. 3. Mida kestvam läbi aegade on olnud elutingimuste reziim, seda liigirohkem, ühtlasema koosseisuga ja püsivam on biotsönoos. Esimeses reeglis oli kasutatud mõistet biotoop. Mis see on?
määravad paiga keskkonnaolud). Beijerinck oli hollandi mikrobioloog eraldas ja kultiveeris esimesena 1888. a. liblikõieliste taimede mügarbakterid ja selgitas juuremügarate bioloogilise tähtsuse. 1902. a. avastas ta aeroobsed õhulämmastikku siduvad bakterid (s.h. Azotobakter). Biotsönootilised reeglid e. biotsönoloogia printsiibid : 1. mida mitmekesisemad on biotoobis elutingimused, seda liigirohkem on biotsönoos ja seda väiksem on liikidel isendite arvukus; 2. mida äärmuslikumad on elutingimused, seda liigivaesem on biotsönoos: selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, millest mõni võib saavutada väga suure arvukuse; 3. mida kestvam läbi aegade on olnud elutingimuste reziim, seda liigirohkem, ühtlasema koosseisuga ja püsivam on biotsönoos (elukooslus). Commoneri "seadused" USA ökoloogi B. Commoneri aforismidena sõnastatud ökoloogiapõhimõtted: 1. kõik
sulamisvee setitatud tasandikuliivikuid ja sandureid. Luiteid rühmitatakse selle järgi, kuivõrd taimed on nende pinna kinnistanud. Kinnistumata luiteid on eeskätt rannikuil, nende tunnusliigid on liiv-vareskaer, rand-luidekaer, liiv-aruhein, liivtarn ja rand- ogaputk, seal leidub ka liivhärmiku ja liiv-karusambla kogumikke. Kinnistunud liivikutel on taimkate tunduvalt liigirohkem, peale nimetatud liikide kasvab neil näiteks nõmmnelki, sininukku, aas-karukella, hobumadarat ning rohkesti samblikke. Mageveetaimkond Taimkatet saab vastavalt kasvukohale jagada erinevateks tüüpideks. Kasutusel oleva klassifikatsiooni järgi on üks seitsmest suurüksusest mageveetaimkond. Mageveetaimkonnas saame eristada järvede tüübirühma ja jõgede tüübirühma. Järvede tüübirühm. Järvi rühmitatakse enamasti vees
annaabi.ee 
