Loodusvööndid. Vihmametsad. 8 klass 1. Mille poolest erineb vihmametsade taimestik meie parasvöötme metsade taimestikust? (3) 2. Kuidas kaitseb vihmamets põlisrahvaste eluviisi? (2) 3. Kuidas mõjutab vihmametsa tööstuslik raiumine eluslooduse liigilist koosseisu? (2) 4. Miks on maakera liigirikkama loodusvööndi vihmametsa muld toitainevaene? (1) 5. Millised taimed on epifüüdid? Too näiteid. (2) 6. Vali õige variant kaldkriipsu ees/taga. (3,5) a. vihmametsas sajab palju laskuvate/tõusvate õhuvoolude tõttu b. vihmametsa puud kasvavad kiiresti/aeglaselt c. vihmametsas on rikkalik/on vähene alustaimestik d. põhjapoolkera savannis sajab alati siis, kui meil on talv/suvi e
0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Teada on kokku 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu
Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4 Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kokku on teada 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu
rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad. Puisniitude säilitamine ja hooldamine peaks olema samuti oluline, kuna puisniidud on Eestis kõige liigirikkama kooslusega. Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismireiside hulka loodushoiu eesmärgil. Joonis 5 . Puisniit 11. Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal Peamisteks maavaradeks võib pidada dolomiiti ja lubjakivi, mida leidub palju ning mis asub sisuliselt maapinnal
Paljud soomuslimused tõusu ja mõõna ehk loodete vööndi ülemise piiri lähedal ja taluvad ilma kahjuta veest väljas olekut. Mõningaid soomuslimuseid kasutab inimene toiduks, nagu näiteks kühmulist mardiklimust, samuti stelleri peitsoomuslast ja perekonna külgogalase liike. Toiduks tarvitatakse soomuslimuste lihakat jalga, kuid vahel ka nende limuste mune. 5 KLASS: TEOD Teod ehk kõhtjalgsed moodustavad limuste kõige liigirikkama klassi. Tigude üheks iseloomulikuks tunnuseks on ühtse koja olemasolu, mis katab looma seljapoolt. Paljudel tigudel on koda spiraalselt keerdunud, kusjuures spiraali keermed asetsevad enamasti eri tasapindadel. Olenevalt sellest, kui lamedad või kui järsud on spiraalikeermed, samuti sõltuvalt keermete arvust ja kujust, on teoliikide kojad oma kujult vägagi erinevad. Tigude koda on kaetud õhukese orgaanilisest ainest väliskihiga
suurenenud, seda kajastab mõndades inimeste poolt rikutud kaldalõikudes esinev taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 5060). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik- penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga rahutu põhjareljeefi ja kohati järsult suureneva sügavuse tõttu peab siiski olema ettevaatlik. 12 KASUTATUD KIRJANDUS: 1
kapid. (EA; ajalooline õiend, 1978) Esimesed teated aastast 1522, olles keskajal Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisasid. Viimaseks mõisaomanikuks oli 18881938 Friedrich Georg Magnus von Berg, üks markantsemaid ja haritumaid baltisaksa mõisnikke, põllumajandusteadlane, maailma ühe vanema rukkisordi `Sangaste aretaja ja tõi Eestisse hobuse kellest sai meil kõige paremaks osutunud tori hobusetõu esiisa ja rajas praeguseks kõige liigirikkama pargi Eestis. Peahoone projekteeris arh. O.P. Hippius 1874, ehitus kestis 187981 ehit.meister F. Maag. Pärast sõda oli lossis pioneerilaager. Hiljem kuulus Tartu plastmasstoodete Katsetehasele. 1994. aastal anti mõis rendile firmale Realreisid. Hetkel on mõis riigile kuuluv. (EA; arh. mälestise pass, 1982) "Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel
niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga parimates kohtades võib koos kasvada üle 60 liigi soontaimi ühel ruutmeetril. Suurim liigitihedus on leitud Laelatu puisniidul, mis asub Eesti läänerannikul ja kust on leitud 76 liiki ruutmeetrilt. Eesti puisniitude taimestikus on loetletud 603 soontaimeliiki, mis on umbes 40% kõigist Eestis kasvavatest soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes
annaabi.ee 
