7500 aastat tagasi. http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/lahemaa/ http://rebane.alkohol.ee/joad/joaveski/joaveski.html Loomastik Lahemaal elutses euroopa naarits, kuid on nüüd välja surnud. Seal on Eesti ainus ebapärlikarbi asukoht Rahvuspargi metsad on väga sobivad suurtele imetajatele nagu karu, hunt, metssiga ja põder. Lahemaa metsadest on leitud ka lendoravaid. Lisaks liigirikkale metsalinnustikule on Lahemaa peatuskoht paljudele läbirändavatele veelindudele, näiteks aulidele, vaerastele ja kauridele. MÕNEDE IMETAJATE ARVUKUS, ÜMARDATUD Aasta 1976 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2009 2010 Põder 900 650 370 350 150 170 270 180 195
Ameerikas + C) Väga liigirikkad + D) Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks - E) Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm + 2) Nimeta riike, mis omavad rikkalikke metsavarusid. Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Kongo, Indoneesia, Hiina 3) Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 4) Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie planeedil. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada mitmeid kasulikke puuliike- kautsukipuud, kohvi-, suhkruroo- ja õlipalmi istandused. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Amazoonase vihmametsad näiteks toodavad 20% Maa hapnikust, seal on 30% mageveest ja 60% vähivastaste ravimite jaoks kasutatavatest
Esialgu nimetati looks või loopealseks ainult õhukese mullaga, puudeta alasid pigem plaatjal kui murenenud pael. Hiljem on mõiste laienenud ka tüsedamal ja rähksemal mullal areneva sarnase taimkattega aladele . Tavakõnepruugis nimetatakse loopealseteks lausa igasuguseid kadakaga niite. Eesti lookadastikud on teadusilmas kuulsad oma taimkatte väikeseskaalalise liigirikkuse poolest: on teada mitmeid loopealseid, kus ruutmeetril kasvab üle 40 soontaimeliigi. Looniitude liigirikkale taimkattele tähendab kadaka piiramatu vohamine karjatamata aladel hukatust. Olukorras, kus lambaid pidada ei tasu ja nende loomade arv on Eestis kõigi aegade madalseisus, kipubki kadakas looaladel võimust võtma. Ja mitte ainult kadakas: tema järel ja kõrval sirgub ka mänd, kes samuti kujuneb liigirikkale looniidule tõeliseks nuhtluseks. Looniidust taas metsaks. Saaremaa tihedate 4050-aastaste kadastike tekkelugu on üsna proosaline
Karula veed Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi; 40 neist jääb rahvuspargi alale. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda. Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu- Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Karula järvede ühisjooneks võib pidada enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks. Suurimateks ohtudeks järvedele on nende liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata
), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat.), kaunis kuldking (II kat.) jt. Tõenäoliselt tuntuim Põhja Kõrvemaa kaitsealune taimeliik on mägi lipphernes (Oxytropis campestris), mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Mähuste järve lähedal, oosi jalamil on tema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Taimeriigist on leitud kokku kasvamas 23 liiki käpalisi. 1.7 Loomastik Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part
..15 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks",
levila ida- või läänepiiril olevaid taimeliike ning samas on ka Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade looduslik piir. Valdavad on okaspuumetsad. Kõige olulisema botaanilise leiu tegi siiski koolmeistrist harrastusbotaanik J. Eplik 1933. aastal, avastades senini Eestis ainukeseks jäänud põhja-lippherne kasvukoha Mähuste järve lähedal. Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed, must- toonekured ja mitut liiki kotkaid, küllalt palju leidub veel tetrede mänguplatse. Ka 12 euroopa naarits ei olevat veel täiesti kadunud. Inimtekkelistel kanarbikunõmmedel elavad arusisalikest suuremad kivisisalikud. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon?
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks",
annaabi.ee 
