klassifitseerimisega sstemaatikahikutesse e. taksonitesse TAKSON - sstemaatikahik, mis hendab organisme sarnaste tunnuste alusel hte gruppi. Sstemaatikahikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> himkond -> RIIK Sstemaatikas kasutatakse hierarhilist ssteemi, see thendab, et iga takson kuulub ainult hte temast vahetult krgemat jrku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladina keelseid nimetusi. Ladina keelsed liiginimed on kahesnalised e. binaarsed. BINAARSE NOMENKLATUURI vttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne. Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimetusi ( vsavillem, mesikpp) LIIGI moodustavad sarnased isendid, kes on vimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakaid jrglasi. Liikide hendamisel krgematesse taksonitesse on aluseks HOMOLOOGIA e. plaaniline sarnasus. Veel kasutatakse sstematiseerimisel ANALOOGIAT, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese lihtsilm, putukaliitsilm -
Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused. 1.3 ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti
kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks. Autori mõtted olid väga originaalsed. Ma pole varem kuulnud ühiskonnast, kus on hobused, kes on targemad kui inimesed. Ka koha- ja liiginimed on autori fantaasia viljad, kirjanduses pole ma varem kohanud nimesid nagu Laputamaa või Hiihnhmid. Samas ei olnud see raamat perfektne. Tuli ette liiga detailset asjade kirjeldamist. Sellised kirjeldused mulle eriti ei meeldi. Ma arvan, et seda on igav lugeda, ja on võimalik palju lihtsamalt ja lühemalt kordi huvitavam pilt mingist kohast edasi anda. Veidi häirisid ka korduvad süzeekäigud. Minu arust on natuke imelik see, et üks mees
klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus.
Registreeritud kaubamärke kirjutatakse nii, nagu nad on registreeritud. · Sõidukid (purjekas Kaks Daami, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool) Esi- suur algustäht: · Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täienditega ühendites (Tartu murre, Rooma õigus, Austria õlu, Hiina köök, Soome kelk, Rootsi laud, Inglise miil, Uurali keelkond, Kaukaasia keeled) NB! Varem kirjutati liiginimed väikese tähega nüüd suurega!!! · Isikunimi suure tähega ka isikunimelise täiendiga ühendites (Napoleoni kook; Gregoriuse kalender) · Ajaloosündmused (Esimene maailmasõda; Teine maailmasõda) · Teoste pealkirjad, sarjad, rubriigid, tele- ja raadiosaadete pealkirjad (,,Juhansoni reisid"), liigisõnad väikesega · Avastajate, leiutajate ning muude ajalooliste kuulsuste nimed kirjutatakse suure tähega
Jumalakartlikkuse väljendamine - Suur ja väike algustäht 1. Läbiv suur algustäht Isikute olendite nimed nt: Ivan Julm, Peeter Esimene Pinnavormid, ehitised, taevakehad, tähtkujud - nt: Suur Munamägi, Kolm Õde, Suur Vanker, Ambur Riiginimed - nt: Rootsi Kuningriik Sõidukite nimed - nt: purjekas Terav Nool. Ajalehed, ajakirjad - nt: Eesti Naine, Pere ja Kodu, Eesti Ekspress Asutused, ettevõtted, organisatsioonid - NB! Kui nimi on poolik, on väike algustäht Autasud (v.a liiginimed) Üritustele väljamõeldud nimed- nt: Valge Daami päevad. 2. Esi suur täht Ajaloo sündmused nt: Esimene maailmasõda, Madisepäeva lahing NB! Läbiva suure tähega kirjutatakse: Suur Pauk, Verine Pühapäev, Punane Reede. Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde" Saatesarjad - nt: ,,Aktuaalne kaamera" Taimesortide aretatud nimed nt: ,,jõgeva piklik" Mängudele mõeldud nimed. 3. Väike täht Keeled, keelkonnad
näiteks alamliik, teisend ehk varieteet jt. Enamasti kasutatakse hierarhilist süsteemi. See tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahelult kõrgemat järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, mille moodustamine ja fikseerimine toimub vastavalt rahvusvahelistele nomeklatuuri koodeksitele. Seejuures on olemas eraldi koodeksid loomade, taimede ja bakterite nimetamiseks. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Liigist kõrgemate taksonite nimetused on ühesõnalised. Peale teaduslike nimede on paljudel rühmadel olemas ka rahvapärased nimed. Looduses leidub üksteisega väga sarnaseid organisme, kes erinevad selgesti teistest omavahel sarnaste isendite gruppidest. Vahevorme selliste gruppide vahel peaaegu ei esine. See nähtus ongi olnud aluseks organismide rühmitamisel liikideks.
Osa tahtsid, et uulitsa asemel oleks tänav, sest uulits ei kõlba oma võõrkeelsuse tõttu. Samas Eesti Kirjanduse Selts, Aavik ja Veski kaitsesid uulitsa nimetust, kuna see on traditsiooniline. Sellist vahet, et uulits on maal ja tänav linnas, ei tehta mitte üheski riigis, ei peaks ka Eestis tegema. Tehti ettepanekuid nimetada uulits uul’iks, ent ei juurdunud. 1930ndatel nimetati kõik uulitsad tänavateks. Ühel hetkel tehti otsus, et jäeti liiginimed ära ja on lihtsalt omastavas käändes nimi. 17) 18) 1930ndate lõpus sai hoogu nimede eestistamine, mis kandus kohanimedesse. Tallinnas, Rakveres, Narvas ja Võrus muudeti võõrkeelsed nimed eestikeelseks. Nimede nõukogustamine toimus al 1940, nii et kõik rahvuslikud nimed muudeti venemeelseks, nt kaotati J. Poska, Karu, K. Pätsi nimelised tänavad. Saksa okupatsiooni aegsed nimed taastati Nõmmel, kui Tallinna ja Nõmme linn ühendati, jäid ka mõned
näiteks Baicalia, Olavius või Barryjamiesonia. Päris isikunime loomaperekonnale panna pole sünnis. Tänapäeval pannakse homonüümia vältimiseks tihti liitsõnalisi nimesid, kus põhisõna on rühma iseloomustav, näiteks Atlantodrilus („drilus“ tähendab rõngussi, „atlanto“ ookeani). Kõlbavad ka ükskõik mis rahvuskeelest võetud nimed või hoopis väljamõeldud sõnad. 12. Liigi ja alamliigi teadusliku nime kuju. Liiginimed on binaarsed ehk kaheosalised: perekonnanimi ja sellele järgnev liigiepiteet (liigitäiend). Epiteet kirjutatakse väikese algustähega ja võib olla kas nimisõna nimetavas, nimisõna omastavas (kui näitab kuuluvust või päritolu) või omadussõna nimetavas käändes (kui näitab omadust või päritolu). Teaduslike nimede loomisel või ümberseadmisel tuleb veidi ladina grammatikat tunda. Nad peavad olema vormilt ladinapärased.