märts, nagu algselt, vaid alati 21. märts. Ent 16. sajandiks oli kevadine pööripäev palju rohkem nihkunud. Peale selle oli arvutuslik Kuu, mille järgi ülestõusmispüha arvutati, fikseeritud seoses Juliuse kalendri aastatega 19-aastase metoonilise tsükli kaudu. See lähendus andis aga veaks 1 ööpäev 310aasta kohta. Seega ei vastanud kuukalender 16. sajandiks ka tegeliku Kuuga. Gregoriuse kalender määras aasta pikkuse korrigeerimiseks kindlaks, et 100-ga jaguvad aastad on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad ka 400-ga. Seega olid eelmisel aastatuhandel aastad 1600 ja 2000 liigaastad, ent aastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad. Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja
Sellest edasi kestis Eesti Vabariik iseseisvalt Kiho ar vutuses p äevani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Teadup ärast sisenesid Nõukogude väed massiliselt Eestisse 17. juuni hommikul 1940, 16. juunisse j ääb Nõukogude Liidu vastav ultimaatum. Toomas Kiho arvutab nii, et sõjaeelne iseseisvus jõudis kesta 21 aastat (see sai t äis 11. novembril 1939), seitse kuud (sai täis 11. juunil 1940) ning kuus p äeva. Saamaks täpset pilti päevades, tuleb arvesse v õtta ka liigaastad, mis olid 1920, 1924, 1928, 1932 ja 1936. Kogu sõjaeelne iseseisvusaeg jõudis selle ar vutuse järgi kesta 7890 päeva, mis sisaldab ka ühte päeva veebruaris 1918. Sõjajärgset iseseisvusaega saab hakata arvutama 20. augustist 1991, sellest ajast saadik on meil olnud kuus liigaastat 1992, 1996, 2000, 2004, 2008 ja 2012. Sel kombel jõuab lihtsa arvutusega järelduseni, et päev, mil meie sõjajärgne
Teaduses veel üks oluline saavutus on päikesekalender. Egiptlased suutsid tol ajal kõige täpsemini aega arvata. Nende päikesekalender oli seotud Niiluse üleujutustega. Nimelt Niiluse üleujutused olid korrapäraselt ja need toimusid alati peale seda, kui täht Siirius peale pikka varjul olemist välja tuli. Egiptlased jagasid selle ajavahemiku, mis jäi kahe üleujutuse vahele kaheteistkümneks kuuks. Puudusid neil küll liigaastad, aga siiski oli see selle aja täpseim ning see on ka tänapäeva kalendri aluseks, sest roomlased lõid hiljem selle põhjal tänase kalendri. Ka see on väga märkimisväärne saavtus tolle aja kohta, sest see, et nad aega oskasid määrata ja arvutada, aitas neil paremini põllutöid planeerida ja nad teadsid, millal Niilus jälle üleujutama hakkab. Ning minu arvates juba see, et nad said aru seda, et Niilus ujutab üle just kindlatel aegadel oli suur saavutus tollal.
Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole need, mille täissajaliste arv ei jagu 4-ga). Seda kalendrit nimetatakse gregooriuse ehk uueks kalendriks. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Astronoomiline aeg. Vööndiaeg Päikeseaeg on mingil ajahetkel erinevatel geograafilistel pikkustel erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav.
Näiteks telefonikõne maksumuse arvutamisel on minutihind konstantne, kõne pikkus aga muutuv suurus (võib uurida ka näiteid, kus kõneminuti hind on x esimest minutit ühe hinnaga ja järgmised kõneminutid mingi muu hinnaga). Kui võtta vaatluse alla päevade arv ühes kuus, siis teatakse, et jaanuaris on 31 päeva (see on konstant), kuid veebruarikuu päevade arv võib olla 28 või 29. Siin on hea võimalus selgitada, missugused aastad on liigaastad (kui aastaarv jagub täpselt neljaga, kuid on mõned erandid, mida võivad lapsed ise uurida). Igapäevaelust võetud ,,konstantide" väärtused võivad ka muutuda. Näiteks ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest tuleb maksta x eurosenti, pärast hinnatõusu on uus hind y eurosenti. Matemaatikatunnist tuttavatest valemitest võib vaatluse alla võtta ringjoone pikkuse ja ringi pindala valemid, mis sisaldavad konstanti . Ringjoone pikkuse valemis c = 2r ja pindala
veebruaris on lisapäev, 29 veebr. See kalender on ligikaudu õige, kuid pikas ajavahemikus toimub nihe kalendriaja ja looduslike protsesside aja vahe. Põhjus on, et 6h 5h 48 min 46 sek on ligikaudu 11 min ja 14 sek, mis tekitab näiteks 400 aasta kohta 3me päevase nihke. Seetõttu 1918 võeti vastu uus kalender ehk Gregorius'se kalender. Selle süsteemi järgi ei loeta liigaastaks seda täissajalist aastat, mille täissadade arv ei jagu täpselt 4ga(vahepealsed aastad on kõik liigaastad). 2000 oli liigaasta 2100 ei ole 2200 ei ole 2300 ei ole 2400 on liigaasta Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning kaheksast planeedist. Alates Päikesest: Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptun Neli esimest planeeti nim Maa tüüpi planeedid. Viimased neli hiidplaneedid. Päikesesüsteemi kuuluvad veel Marss'i ja Jupiteri vahel asuvad asteroidide vöö. Veel
Rooma valitseja Julius Caesar kehtestas Juliuse kalendri 45 eKr. Jeesus Kristuse sünd võeti ajaarvamise aluseks (aastaks 1) tagantjärele aastal 525 pKr. Juliuse kalendri igas neljandas aastas (liigaastas) on 366 päeva. Kalender pole kooskõlas astronoomilise aastaga. 16. sajandiks oli ülestõusmispüha kevadise pööripäeva suhtes paigast nihkunud. 1582. a korrigeeris paavst Gregorius XIII Juliuse kalendrit. Tekkinud Gregoriuse kalendris on 100ga jaguvad aastad liigaastad vaid juhul, kui nad jaguvad ka 400ga. Kalendri kehtestamisel jäeti juba tekkinud vea korrigeerimiseks 10 kuupäeva vahele. Katoliiklikes maades kehtestati Gregoriuse kalender oktoobris 1582 4. kuupäevale järgnes 15. Protestantlikud ja õigeusklikud reformisid oma kalendri hiljem. Eestisse puutuvalt läks Poola uuele kalendrile üle 1582 ja Rootsi 1753. Venemaal tehti kalendrireform lõpuks 1918.a alguses, kui kõikjal riigis, sh Eestis, järgnes 1.veebruarile 14.veebruar
XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis ja enamikes teistes riikides. Ka Gregoriuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Aasta on liigaasta, kui aastaarv jagub 4-ga, sajandivahetusel (xx00 lõppevad aastad) juhul, kui aasta jagub 400-ga täpselt, kui mitte on tegu tavapärase 365-päevase aastaga. Seega Gregoriuse kalendris on vaid need liigaastad, mis jaguvad 400-ga – nii et aasta 2000 oli liigaasta, aga aasta 2100, 2200 ja 2300 28 pole, 2400 on kuid 2500, 2600 ja 2800 pole jne. Vanas Egiptuses jagati algselt ööpäev – kahe päikesetõusu vaheline aeg esialgu kaheks osaks – päevaks ja ööks. Tänastes mõõtühikutes kumbki 12 tundi pikad. Seejärel, umbes 2000. a e.Kr, jaotati nii päev kui öö tosinaks (12) võrdseks osaks – tekkis 24-tunnine ööpäev
Elseif võib kirjutada nii palju kui vaja on. Näiteks mängu tulemus on esitatud mingi arvuna (-1 - kaotus, 0 - viik, 1 - võit) ja meil on vaja väljastada teade mängu seisu kohta, siis if-elseif-else abil see on imelihtne: Näide "; if ($result == -1) { echo 'You lost'; } elseif ($result == 0) { echo 'Draw'; } elseif ($result == 1) { echo 'You win'; } else { echo 'Error'; } ?> Lisalugemist Liigaastad (www) - eesti keeles 3.2 Switch PHP-s on olemas veel üks tingimuslause mille abil võib realiseerida hargnemist. See on switch ja case käskudest moodustatud switch- tingimuslause. Selleks, et tulevikus vigu vältida on väga tähtis aru saada kuidas arvuti töödeldab switch lause. Esialgul jäetakse meelde avaldis (vajadusel arvutatakse seda ka) ja sõltuvalt sellest siirdub täitmisjärg ühte või teise harusse - neid tähistavad avaldise väärtused koos case sõnaga
annaabi.ee 
