India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära
Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji. India
Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.
Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa · Gujarat · Haryana · Himachal Pradesh · Jammu ja Kashmir · Jharkhand · Karnataka · Kerala · Lakshadweep * · Lääne-Bengal
keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad
idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa riigi rolli, siis vähemalt Aasias on ta suure mõjuvõimuga riik. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. 5 Külaelu Enamasti elatakse tihedates sumbkülades ja teenitakse elatist põlluharimisega. Üksnes Indias elab rohkem kui 70 % rahvastikust umbes 500 000 külas, mis on laiali üle kogu riigi. Mõnes külas on vaid pisikesed majakobarad, teistes jälle aga elab tuhandeid inimesi. Enamik peresid on elanud samas külas pikki aastaid, andes põlvest põlve edasi teadmisi ja oskusi. Tihti on majad koondunud küla keskväljaku äärde
............................................................. 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz
lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli 4.Bihar 18.Mizoram d.Daman ja Diu 5
Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks, kusjuures viimane jäi mõlema osariigi pealinnaks. Võitlus rahvusosariikide küsimuse ümber jäi kestma, sest seni toimunu ei rahuldanud kõiki India rahvusi. Haldusreform jätkus. Nehru valitsuse välispoliitika Üheski teises riigis peale India polnud olukorda, kus üks mees oleks sedavõrd domineerinud oma maa välispoliitikas. Ta oli India välissuhete filosoof, arhitekt, juht ja hääl. J
annaabi.ee 
