idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjastSaksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ausrtia lipp austria vapp Austia pindala on 83 858 km² ja rahvaarv 8 402 900 millest 1,5 miljonit elab pealinnas . Riigi keeleks on peamiselt Saksa keel kuid piirkonniti ka sloveeni horvaadi ja ungari keel. Austria pealinn on Viin. Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer): 1.Burgenland 2.Kärnten 3.Alam-Austria 4.Ülem-Austria 5.Salzburg 6.Steiermark 7.Tirool 8.Vorarlberg 9.Viin Tuntud inimesed Austriast: A. Schwarzenegger W.A. Mozart Nikola Tesla Adolf Hitler Erwin Schrodinge Marie Antoinette Vaatamisväärsused: Schönbrunn' i palee Hallstatt St Anton am Arlbe Hofburgi palee
Austria Õnnela Lilleoja Lihula 2016 Austria Vabariik ● Austria asub Kesk-Euroopas ja selle pindala on 83 858 km2 ● Austria pealinnaks on Viin ● Presidendiks on Heinz Fischer ● 2011.aasta seisuga on rahvaarv 8 402 900 ning rahvatihedus 100,2 in/km2 ● Riigikeeled on saksa, horvaadi, ungari ja sloveeni keel ● Riigikorraks on föderatiivne (liidus olev/liitunud) vabariik ● Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks Austria Euroopa Liidus ● Austria liitus Euroopa Liiduga aastal 1995 ● Austria liitus euroalaga aastal 1999, kuid euro võeti kasutusele alles aastal 2002 Majandus ● Üle poole hüvitisest moodustavad teenused ● Umbes 40% Austriast on kasutusel metsamajanduses ● Umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses ● Austria põhiline ekspordi ja impordi partner on Saksamaa Loodus ● Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa ● 70% pindalast hõlmavad Alpid
ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Linnad Saksamaa jaguneb 16-ks liidumaaks. Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu
bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss. Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele, maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduslikku kasumit. Poliitiline olukord Saksamaa Liitvabariik , nagu ütleb juba nimigi, jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ning terve rida ministreid, kelle kompetentsi kuulub eeskätt kohaliku regiooni elu olu korraldamine, kuid kes kõik ühiselt omavad siiski arvestatavat mõju ka kogu Saksamaa poliitika kujundamisel. Saksamaa on seega föderaalne vabariik. Liiduvalitsus ja parlament ehk Liidupäev asuvad alates 1999.a. Berliinis. Poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia. Majandus rajaneb LääneSaksa esimese sõjajärgse
maailmasõja planeerimist. 13. Saksamaa (ja Itaalia) said oma sõjatehnikat, sõjaväelaste võimekust jne katsetada Hispaania kodusõjas (1936-1939). Nn I MS peaproov. 14. 1938 Hitler hakkas avalikult Suur-Saksamaa ideed ellu viima. 15. 1938 Suurbritannia lepib Saksamaaga ja teatab, et ei sekku lokaalsesse konflikti. 16. 1938 Hitler võtab Saksamaa relvajõud oma kontrolli alla. 17. 1938 Ansluss ehk Austria liidumaaks tegemine (Ostmarki nime all). 18. 09.1938 Müncheni konverents 19. 30.09.1938 - Müncheni leping Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa sai loa Sudeedimaa (Tsehhoslovakkia, sakslastega asustatud ala) okupeerida. 20. 09.-10.11.1938 - ,,Kristallöö" - juutide vastane võitlus. 21. 1939 Saksamaa väed marsivad Prahasse, Tsehhoslovakkia okupeeritakse. 22. 1939 Saksamaa nõuded Poolale loovutada Danzig (Gdansk) ja kaotada Poola koridor).
Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936- Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria ansluss 1938 märts- Saksamaa nõudis Austria ühinemist, Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14. 03.38, Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled, Austria muudeti üheks III Reichi liidumaaks Ostmark. Müncheni konverents 1938 sept- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast), Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale., Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis. Mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug.- Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud.
Saksa rüütliordud tõid meile ristiusu, saksa kaupmehed ja Hansa- liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen. 3 1. Riigi üldiseloomustus Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Pealinn: Berliin Pealinna elanike arv: 3 432 000 (2009) Keel: saksa (riigikeel) Rahaühik: euro 82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit.
Kasvatatakse riisi, bataati, maisi, nisu, puu- ja köögivilju ta on ka maailma suurim liha- ja munatootja. SKT-st põllumajandus 13,1%, tööstus 46,2% ning teenindus 40,7% (2004). Saksamaa Saksamaa Liitvabariik asub Lääne-Euroopas Põhja- ja Läänemere ääres. Piir Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Belgia ja Hollandiga. Pindala 357 027 km2 ja rahvaarv 82 509 300 inimest (2007), pealinn on 3,4 miljoni elanikuga Berliin. Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro. Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu. Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida on korduvalt täiendatud ning igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus.
Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 1935. Göring teatas Luftwaffe olemasolust 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria liitmine Märts, 1938 Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14.03.38 Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled Austria muudeti III Reichi liidumaaks Ostmark Müncheni konverents Saksamaa rahustamise poliitika tipphetk 30. sept 1938 Müncheni kokkulepe Chamberlain, Daladier, Mussolini, Hitler Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale. Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939
annaabi.ee 
