Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiivsem? Peale Rootsi võimu kehtestamist siin sai Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi
ristiema. Hästi hoolitses Henry ka oma teise tütre Elizabethi eest. Peale mõningast kaalumist otsustas Henry ka neljandat korda abielluda, sedakorda olid kaalutlused aga poliitilised. Väljavalituks oli protestandist Cleve hertsogi õde Anna, kellega ta abiellus 1540. aasta alguses. Ent naine oli talle ebasümpaatne ning pealegi muutus sel ajal poliitiline olukord Euroopas tunduvalt: Prantsuse kuningas François I ja keiser Karl V, kes olid vahepeal liiduleppe sõlminud (ja sellega ka Henry abielupoliitikat mõjutanud), eemaldusid taas üksteisest ning nii sai Henry taas loota liidule keisriga. Seetõttu oli keisririigi protestantide hülgamine suisa vajalik ning juba 1540. aasta keskel kuulutati Anna ja Henry abielu tühistatuks. Anna jättis Henry ellu ning maksis talle ka küllaltki suurt pensioni. Küll aga käis halvemini Anna kuningale välja valinud Thomas Cromwelli käsi, kes õige pea pärast
Kiri, kus kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvalikuks parteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik-leninistlikust ideoloogialt vene natsionalismile. 991. aasta jooksul oli rahulolematus Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga pidevalt suurenenud, sest sai üha selgemaks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega riiki päästa. Viimases hädas oli Gorbatšov leppinud liiduleppe sõlmimisega, mis vanameelsete kommunistide arvates tähendas aga Nõukogude Liidu lõppu, vähemalt kommunistliku ja maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni 1990. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse demokraatia ja majandusliku vabaduse poole liikunud, kuid siis taipas ka tema, et see võib riigi hävitada. Majandus oli üha enam kokku kukkumas ja suur osa inimestest oli kaotanud usu Nõukogude võimu. Enamikus liiduvabariikides, eriti Eestis, Lätis ja Leedus hakati
Echnaton ja Atoni kultus: 14.saj algselt vaarao nimi Amenhotep IV, kuid oli ,,hullumeelne" ja asendas Amoni kultuse Atoni omaga, võttis seetõttu nimeks Ehnaton ja lõi uue pealinna Ahet-Aton. Muutis Atoni ka peajumalaks ning esmakordselt keelas kõik teised jumalad. Ramses II; 13.saj sõda hettide vastu, 1275 eKr sõjaretk Kadesi vastu, suur lahing, mis tõenäoliselt lõppes viigiga, kuigi mõlemad pooled väitsid nagu oleks võitnud. 1255 eKr sõlmis Hattusili III-ga rahu- ja liiduleppe ning jagas vaidlusalased piirkonnad omavahel: P-Süüria (Kades) hetiitidele ning L-Süüria (Kaanan) Egiptusele. Ehitas Abu-Simbeli hauatempli Kuningate orus. Uus pealinn Per-Ramses enda päritolupaika ja hüksoslaste kohta. Viljakas: 170 last. Ramses III: 12.saj Uue Riigi viimane suur kuningas, tõrjus tagasi mererahvaste rünnaku. Pärast seda 11.saj Egiptus jagunes Ülem-ja Alam-Egiptuseks Jumalad Ra/Atum: päikesejumal, universumi isand, Maati isa, kullipealine, obeliskid tema auks
Mitanni kuningat oma ülemvõimu tunnistama. Seejärel alistas ta endale enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele. Järgnenud taud ja troonivõitlused tõid kaasa riigi mõningase nõrgenemise, mis aitas kaasa Egiptlaste sõjalisele edule Palestiinas ja Süürias 13. sajandi algul. 1286 aastal toimunud Kadesi lahing hetiidi kuninga Muwatalli (u 1295 1282) ja Egiptuse Ramses II vahel ei andnud otsustavat tulemust. 1269 sõlmisid Hattusili III (u 1275 1245) ja Ramses II rahu- ja liiduleppe, mille järgi põhjapoolne Süüria jäi hetiitide võimu alla. Seejärel nõrgenes riigi sisemine ühtsus uuesti ja suur osa Süüria valdustest kaotati Assüüriale. U 1200 (või natuke hiljem) purustati Hattusa meile teadmata vaenlase poolt. Sellega oli hetiidi dünastia kukutatud ja riik lakkas eksisteerimast. Anatoolia ja Iraan I aastatuhandel. Pärsia impeerium Früügia Kreeka pärimuse järgi tungisid früüglased Euroopast Anatooliasse pärast Trooja sõda. 9
peamine põhjus oli 1700. aastal Läänemere ruumis puhkenud Põhjasõda. 1699. aastaks kujunes piirkonnas välja Rootsi-vastane liit, kuhu kuulusid Poola (Poola kuningaks oli valitud Saksi kuurvürst August II Tugev. Saksi kuurvürstina valitses ta 16941733; Poola kuningana 16971706 ja 17091733), Taani (kuningas Frederik IV, kes oli võimul aastail (16991730) ja Vene tsaar Peeter I (võimul aastail 16821725). Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta ,,on oma naabritelt röövinud"; lepingu kohaselt pidi Eesti ja Läti alast moodustatama Poolale alluv vasallriik. Koalitsiooni kujunemisel on hinnatud oluliseks August Tugeva teenistusse läinud Liivimaa aadliku, Rootsi keskvõimu reduktsioonikavade ühe ägedama vastase, Johann Reinhold Patkuli (16601707)
valdused Zagrose mägede piirkonnas. 614. a. ründas meedlaste kuningas Kyaxares (Mesopotaamia allikates Umakistar) liidus Babülooniaga Assüüriat, vallutas 612. a. Ninive ja viis 609. a. Assüüria purustamise lõpule. Meedia võimu alla langesid seni Assüüriast sõltunud alad Mesopotaamiat põhja poolt piiravas mäestikuvööndis. Läänepoolseid maid alistades põrkas Kyaxares kokku Lüüdia kuninga Alyattesega, kuid sõlmis 585. a. eespool juba nimetatud rahu- ja liiduleppe. Nii oli Meedia tõusnud lühikese ajaga hiigelriigiks, mille valdused ulatusid Iraanist Anatoolia keskosani. Pealinn Ekbatana asus meedlaste tuumikaladel Lääne-Iraanis, kust lähtus soodsaim tee Mesopotaamiasse. Kreeka pärimuse järgi oli meedlaste võimu all ka nende lähedane sugulasrahvas pärslased, kes elasid Iraani lõunaosas Elamist ida ja kagu pool. Pärslased kõnelesid indoeuroopa keelt ja olid meedlastele etniliselt niivõrd lähedased, et kreeklased peaaegu samastasid neid
annaabi.ee 
