Vaesed inimesed hakkasid osa võtma kohtumõistmisest Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr Uued reformid , millega kehtestati demokraatlik riigikord Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud Orjad Rõivastus ja soeng Riidetükk ümber keha heidetud Pükse ei kantud, neid peeti barbaritele kohaseks Juuksed olid pikkad Naistel keerulised soengud, sageli ka meestel
vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus liidukassasse andamit, mis võimaldas ateenlastel oma laevastikku täiustada. • 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus
Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud. Periklese ajal ehitati aga niinimetatud pikad müürid, mis ümbritsesid Ateenat tema sadama Pireusega. Seega muutus Ateena koos oma sadamaga suureks kindluseks, mida oli peaaegu võimatu vallutada.
suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. *Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena. *Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. *Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel eesõigusi. *Poisid saadeti 7 aastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja
vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus liidukassasse andamit, mis võimaldas ateenlastel oma laevastikku täiustada. • 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus
vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. · Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. · Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus liidukassasse andamit, mis võimaldas ateenlastel oma laevastikku täiustada. · 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) · Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) · Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) · Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles · Kreeka keelest maailmakeel · Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus
Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule. Liitlased maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevdasid selle raha eest oma laevastikku. Liitlaste katsed liidust välja astuda summutati relva jõul. Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Just nemad teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ja tagasid seeläbi riigi sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi
Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule. Liitlased maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevdasid selle raha eest oma laevastikku. Liitlaste katsed liidust välja astuda summutati relva jõul. Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Just nemad teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ja tagasid seeläbi riigi sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenas V sajandi keskpaigaks, kui riigi
Nii kujunes esimene Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased teised liitlased oma võimule. Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevdasid selle raha eest oma laevastikku. Katsed liidust välja astuda summutati relvadega. Ateena laevastiku tugevnemise
Ateenale, kes olid ka ioonlased. Aristeides tuli tagasi ja tema eestvedamisel moodustati Delose liit. See oli Egeuse mere äärsete linnade võitlusliit Pärsia vastu. Delose saarel on üks ühispühamu ja see oli keset merd, ühendades ioonlasi üleüliselt. Synedrion- nõukogu käis seal koos. Liitlased kohustusid ühiselt võitlema. Nad võisid valida, kas nad panevad välja laevu, mis oli kallis; või maksavad andamit foros ühisesse liidukassasse Delose saarel. See ei olnud eriti kurnav. Suur osa liitlastest maksid. Kolm suurt saareriiki panid vaid laevu välja. Ehk liitlased maksid raha ja Ateena ehitas laevu endale. Jõuvahekord muutus Ateena kasuks. Nad hakkasid käsitlema liitu oma alamatena ja ei lasknud varem vabatahtlikust liidust enam välja astuda. Mässajatelt võeti laevad ära ja lammutati meremüürid. Delos jäi vaid nime poolest keskuseks, tegelt oli Ateena keskus. See tähendas, et liitlaste rahulolematus suurenes
Salamise merelahing oli kogu Kreeka-Pärsia sõdade edaspidisele käigule otsustava tähtsusega. 479. a. puhkes sõjategevus uuesti. Otsustav on Plataia lahing, mis vabastas Euroopa-Kreeka. Kreeklased asusid ise pealetungile. Ateena ning Pärsia ikkest vabastatud saarte ja Väike-Aasia linnade vahel sõlmitakse sõjaline liit, mille keskuseks saab Deelose saar. Seda liitu tuntakse kui Deelose e. Ateena I mereliitu. Iga liige kohustus liidukassasse maksma forost e. andamit. Kreeka-Pärsia sõjad tõid kaasa otsustava tähtsusega muutusi kogu Egeuse mere piirkonna pol. olukorras. Sparta ja Peloponnesose liidu varasem pol. domineerimine lakkas Sparta välispoliitika kõikumise tõttu. Ateena püüdis V saj. keskel ja teisel poolel kogu Kreekas kehtestada oma hegemooniat. 31 Sotsiaalsed ja poliitilised suhted Kreekas V saj. keskel e. Kr.
annaabi.ee 
