Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks),
vorme kuna valatakse ühes tükis ·Teras erinevad konstruktsioonielemendid keevitatakse omavahel kokku, seetõttu kergem kui malm. Hea jäikuse ja kaalu suhe, kuid halb vibratsiooni summutaja ·Keraamika kasutatakse selliste komponentide valmistamisel, mis nõuavad suurt tugevust, jäikust, korrosioonikindlust ja pinnaviimistlust nagu spindlid ja laagrid ·Kompsiidid kasutatakse kõrget täpsust nõudvate elementide valmistamisel ·Epoksüüdgraniit kasutatakse peamiselt lihvpinkide valmistamisel. Hea valatavus, jäikuse ja kaalu suhe ning termostabiilsus ·Polümeerbetoon kasutatakse peamiselt tööpingi sängide valmistamiseks. Hea valatavus ja võnkesummutusvõime, kuid halb soojusjuhtivus ja väike jäikus 11. 2 üldist lisaküsimust materjali ulatuses
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2)
............................. 16 Peitli hoidmine ja käsitsemine.............................................................................. 18 Ohutusnõuded...................................................................................................... 19 Puidu lihvimine..................................................................................................... 21 Elektrilised käsitööriistadest lihvijad..................................................................... 22 Lihvpinkide jagunemine........................................................................................ 22 Viimistluse eesmärgid.......................................................................................... 23 Taldlihvmasin........................................................................................................ 25 Ekstsentrik taldlihvmasin...................................................................................... 26 Lintlihvmasin................................
ENNE TÖÖD 2.1. Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate. lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. 2.2. Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; hoolitseda, et põrand poleks libe. 2.3. Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud. 15 Rakvere Ametikool Egert Moones 2.4. Teha kindlaks kas tööpingi ettenähtud piirded ja kaitserakised on korras. Mitte hakata tööle, kui nad pole korras. 2.5. Kontrollida ventilatsioonisüsteemide korrasolekut. 4
· Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit. mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus. Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : · Rullina täislaiuses · Rullina laius lõigatud · Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) 10 · Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) · Lihvpatjadena · Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele 17. Miks on vaja puittooteid viimistleda? · Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest · Anda pindadele suurem kulumiskindlus · Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest · Anda toodetele teatud esteetiline välimus 18. Millistest komponentidest koosnevad viimistlusmaterjalid?
• Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit. mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus. Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : • Rullina täislaiuses • Rullina laius lõigatud • Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) 10 • Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) • Lihvpatjadena • Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele 17. Miks on vaja puittooteid viimistleda? • Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest • Anda pindadele suurem kulumiskindlus • Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest • Anda toodetele teatud esteetiline välimus 18. Millistest komponentidest koosnevad viimistlusmaterjalid?
Piisavalt aleastne Termiliselt püsiv Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : Rullina täislaiuses Rullina laius lõigatud Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) Lihvpatjadena Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele Lihvimise tehnoloogia. Igaks konkreetseks otstarbeks on sobilik kasutada teatud konkreetse teralisusega lihvmaterjale. Kalibreerimine 40..60 I lihimine 60..80 II lihvimine 100.120 III lihvimine 150..180 Laki vahelihvimine 280..320 Lihvimise kordade arv ja kasutatavad teralisused sõltuvad järgmistest asjaoludest :
annaabi.ee 
