Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga" pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil anti välja määrusi, mis keelasid linnades pulmapidudel mängida torupilli ja kannelt kui talupojapille. Keeld oli muidugi sihitud talupoegadest ja agulirahvast pillimeeste vastu, kes said linna ametnike muusikute teenistusele kardetavaks. Nii kaebas aastal 1722 Tartu linna muusika Georg Selge ühe kodaniku peale, et
Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju- Madise kirik. Apostel Matteus Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega. Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka
Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud voolama Peipsist Pärnuni ja tegelikult Vene kaup liikuski Tartust Viljandisse, sealt edasi Pärnusse ja mööda merd Gotlandini ja mujale Lääne -Euroopasse Tartu õitses Hansalinnana ja linna rahvaarv tõusis 4000-6000 inimeseni (Salupere, 2004). Linnatänavate nimed kujunesid välja kaubanduse või tööstuse nime järgi, mis tänavat ääristasid, näiteks Küütri tänav on nime saanud seal paiknenud lihunike (Küter saksa keeles) äride järgi. Paljud tänavad on saanud nime ka kirikute ja kloostrite asukohale viidates, näiteks Munga tänav suundus dominikaanlaste kloostri juurde (Pullerits, 2005). Tartu uusajal 1558-18 sajand 1558 a. alustas Vene tsaar Liivi sõda, milles sundis alistuma ka Tartu. Segastel sõjaaastatel vahetus linnas pidevalt võim. 1571 aastal kavandati vandenõuga riigipööret, kuid see kukkus
Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus
Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või 17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest vanematest). Skraade nõuded olid erinevad. Harilikult määras skraa kindlaks ka õppeaja kestvuse, mis tavaliselt oli kolm aastat
Üldist. Perekonnas Erysipelothrix 3 liiki, mainitu on ainus inimpatogeenne. G+ (dekoloriseerub kergesti), spoore ei moodusta, fakultatiivselt anaeroobne või mikroaerofiilne pulk. Levib üle maailma mets- ja koduloomadel. Kasvab aeglaselt, vajab 2…3 päeva. Inimesel haigused harvad. Epidemioloogia. Koloniseerib eelkõige siga ja kägu (kalkunit tegelikult). Leidub orgaanilise aine rikkas pinnases või koloniseeritud loomade väljaheidetega reostunud pinnavees. Lihunike, lihatöötlejate, talunike, linnutöötajate (:, kalatöötlejate, veterinaaride kutsehaigus. Virulentsus. Üldiselt on vähe teada. • Hüaluronidaas • Neuraminidaas • Kihnulaadne struktuur võib takistada fagotsütoosi Haigused. • Erüsipeloid – valulik pruriitiline põletikuline nahakolle, lillaka kõrgenenud servaga ja keskelt puhas; harva võib tekkida ka difuusne kutaanne infektsioon süsteemsete nähtudega.
eeskoda(16.saj. lõpp, arh. M. Vernucken) avaneb mitmekesise plastilise dekooriga kaunistatud kahekordse kaaristuna raekojaesisele väljakule. Tsunfti- ja gildihoonete fassaadi ülesehitus pärines küll gootikast (vahvärkkonstruktsioon, terav viil), selle liigenduses ilmnesid aga selgesti uued jooned. Akende sümmeetriline paigutus toonitas korrusteks jaotamist, ülemised, eenduvad korrused toetusid rikkaliku dekoratiivkaunistusega konsoolidele (Lihunike Tsunfti Maja Hildesheimis, 1529), Hoogustunud elamuehitus säilitas enamuses samuti oma gooti pärase kitsa ja kõrge fassaadi, mille keskosa kaunistati tihti ärkliga. Renessansipärast horisontaalsust püüti saavutada korrustevaheliste simsside toonitamisega, akende sümmeetrilise paigutusega ja voluutide lisamisega astmikviilule. Siseruumide jaotuses domineeris läbi kahe korruse ulatuv keerdtrepiga vestibüül, selle ülaossa avanesid lodzadena elutoad