keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, ehk teisisõnu riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi (osariike, liiduvabariike), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, oblast..), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond,rajoon..). Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, mõnikord aga nii üks kui teine. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid).
9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel
I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis
valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia.
valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist
olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi(osariike, liiduvabariike vms), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jms), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jms). Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste ja faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate
poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja 3 poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks tavaliselt sõjalise või poliitilise ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja
Riigivalitsemise vormid Monarhia ja vabariik Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia on riigivalitsemisevorm, mida iseloomustab kõrgeima riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi territoorium jaguneb haldusterritoriaalseteks üksusteks. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ. Liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Lepingulise föderatsiooni subjektil on oma konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta tema nõusolekuta. Konstitutsioonilise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti
annaabi.ee 
