1) kiiruskonstant 1 c k I ln 0 t ct t – aeg, c0 – algkontsentratsioon ct – kontsentratsioon ajahetkel t 2) poolestusaeg - aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast ln 2 0.693 kI kI reaktsiooni mehhanism – reaktsiooni tegeliku kulgemise viis 1) lihtreaktsioonid – kulgevad ühes etapis; järk võrdub molekulaarsusega 2) pöörduvad reaktsioonid – kulgevad üheaegselt kahes suunas reaktsiooni üldine kiirus v = v1 – v2 nt a) nõrkade hapete / aluste soolade hüdrolüüs NH4+ + CH3COO- + H2O ↔ NH3∙H2O + CH3COOH b) nõrkade elektrolüütide dissotsatsioon vesilahuses H2CO3 ↔H+ + HCO3- 3) paralleelsed reaktsioonid – samade lähteainetega toimub paralleelselt mitu
t ct ln 2 0.693 poolestusaeg () aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast: = = . kI kI Reaktsiooni mehhanism reaktsiooni tegeliku kulgemise viis: lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapis, liitreaktsioonid (keerulised reaktsioonid) kulgevad mitmes etapis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Keeruliste reaktsioonide tüübid. · pöörduv reaktsioon kulgeb nii otse- (päri-) kui ka pöörd- (vastas-)suunas: k 1 A+B
t ct ln 2 0.693 poolestusaeg (τ) – aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast: τ= = . kI kI Reaktsiooni mehhanism – reaktsiooni tegeliku kulgemise viis: lihtreaktsioonid – kulgevad ühes etapis, liitreaktsioonid (keerulised reaktsioonid) – kulgevad mitmes etapis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Keeruliste reaktsioonide tüübid. • pöörduv reaktsioon – kulgeb nii otse- (päri-) kui ka pöörd- (vastas-)suunas: k 1 → A+B ←
1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts. vôrrand vastab elementaaraktile. Liitreaktsioonid mitu etappi ja vôivad olla pöörduvad. Pöörduvad reaktsioonid: kulgevad üheaegselt môlemas suunas. N: A+B C+D; v1=k1c(A)c(B); v2=k2c(C)c(D); v(t)=v1-v2. Paralleelsed reaktsioonid: vôivad reageerida mitmel erineval viisil. N: 1) 4KClO3 (v1) 4KclO4 + KCl; 2) 2KClO3 (v2) 2KCl + 3O2; v = v1 + v2. Jadareaktsioonid: koosnevad mitmest järjestikkusest etapist. A(v1,k1) B(v2,k2) C D; v
võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kiirusekonstant sõltub temperatuurist ja ei sõltu kontsentratsioonist ega ajast, reaktsiooni kiirust iseloomustab ka poolestusaeg, mille jooksul reageerib pool aine hulgast. Temp muutumisel muutub oluliselt reaktsiooni kiirus. Van´t Hoffi reegli järgi vastab temp. muutumisele 10 K reaktsiooni kiiruse kasv 2-4korda, biokeemias kuni 7 korda. 5.7 keemilise reaktsiooni mehhanism. Katalüüs Keemilisi reaktsioone jaotatakse: Lihtreaktsioonid ja liitreaktsioonid: Lihtreaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad ühes staadiumis ja elementaarakti väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üldvõrrandiga. Kui on tegemist mitme järjestikku ja paralleelselt kulgeva reaktsiooni liitumisega, on tegemist liitreaktsiooniga. Pööratavad ja mittepööratavad reaktsioonid: reaktsioonid on põhimõtteliselt alati pööratavad. Välistingimuste muutumisega saab tasakaalu alati nihutada nii, et nad on mittepööratavad.
7 Keemilise reaktsiooni mehhanism aine osakesi Tuntumad atsorbendid on suure eripiimaga (N: m2 /cm3) ainete tahk-umisel. Sulamid on mitmekomponentsed süsteemid, Keemisi reaktsioone jaotatakse: ained nagu aktiivsüsi, silikagul. mis koosnev-ad ühest või enamast tasakaalulisest faasist. 1) Lihtreaktsioonid ja liitreaktsioonid Liitreaktsioonid on 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry-Daltoni seadus. Keemilistelt omadust-elt ja kristall struktuuril lähedaste ainete reaktsioonid, mis kulgevad ühes staadiumis, kusjuures elementaar akti Vedelikud lahutavad gaasi piiratult ja tasakaalu korral on gaasi lahuste tahkumisel krista-lluvad komponendid koos ja tekivad väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üld võrrandiga
täielikult nihutatud saaduste poole. temperatuurile vastav vee ioonkorrutis. Reaktsioonid jaotatakse toimumise etapilisuse põhjal: Tugeva happe ja nõrga aluse sool: Lihtreaktsioonid neil reaktsioonidel on üksainus etapp. Liitreaktsioonid esineb kaks või enam omavahel H = +¿ K v C K d (hape) C¿ .
annaabi.ee 
