Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see liiga madal on ja madal nimelt abstraktse mõtlemisviisi sisemise tühjuse tõttu. Eelarvamus ja austus abstraktse vastu on nii suured, et inimesed, kes saavad aru abstratkse mõtlemise labasusest saavad kohe aru olukorra irooniast ja satiirist. Suures osas on kahte liiki abstraktset mõtlemist. Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kus nähakse midagi lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo. Inimesed näevad peagi üles poodavas inimeses ainult kurjategijat, kes saab talle määratud õiglase karistuse. Enamike jaoks jääbki see ainsaks mõtteks ja nad on sellega ülimalt rahul ega näe põhjust midagi muud arvatagi selle sündmuse kohta. Mõned
Näiteks on Hegel toonud uued rõivad, mille kandmisega inimene ülejäänud seltskonnast eraldub. Abstraktselt mõtleb harimatu, mitte haritud inimene. Hegel peab harimatu inimese all silmas lihtrahvast, pööblit, kes on harimatu sellepoolest, et ei suuda inimestes ja maailmas näha midagi peale ilmselge, kelle lihtne mõttekäik defineeribki tema harimatuse. Hegeli näide mõrtsukast annab mõista, kuidas lihtrahvas keskendub vaid ilmsetele faktidele ja ei näe mõrvaris enamat, kui lihtlabast kurjategijat. Samas näevad daamid ja inimesetundjad, kultuursed inimesed, kurjategijas rohkemat, kui tema sooritatud tegu, nad näevad inimest, kellel oli tõenäoliselt raske elu ning mingi põhjus sooritatud teoks. Hegeli sõnul eksisteerib ka vastupidist abstraktsiooni. Näiteks on toodud rist, mida paari tuhande aasta eest Roomlaste poolt inimeste hukkamiseks kasutati, kuid nüüd on roosidega kaetud ja pühaks, usu sümboliks kuulutatud.
See kõik algab juba varasest lapsepõlvest. Kui näiteks väiksele lapsele öelda, et kuuma pliidiplaati katsuda ei tohi ja jätta ta hetkeks järelvaateta, võib suure tõenäosusega tagasitulles avastada, et ta ikkagi seda teinud on. Laps teeb seda tõenäoliselt seepärast, et tahab teada saada mis siis juhtub kui ta teeb midagi mis on keelatud. Täiskasvanute vastapandamatustele järele andmine baseerub aga omakasul. Kuidas teisti saaks seletada abieluvande rikkumist või lihtlabast poevargust. Kindlasti on paljudel kriminaalidel olnud ühel hetkel oma elus valikuvõimalus, kas jääda ausaks või minna lihtsamat teedpidi ja sooritada kuritegu. Selle järgi on võimalik liigitada meie ühiskond kaheks. Esiteks tugevad inimesed, kelle iseloom on tugevam kui tahe järele anda ja teiseks nõrgad inimesed, kel ei jätku piisavalt tahet vastu panemaks. Viimased meist kannatavad ka elus kõige rohkem. Seadust rikkudes kaasneb paratamatult karistus, mida suurem
turvalisuse pärast. Ka viidatakse teede ülekoormamisele, rohketele autodele, kuid liiklusvahendite rohkus ei vabanda nendega järjest hoolimatumalt ümberkäimist. Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustades, et mitte sõidukid ei liikle, vaid neid juhtivad inimesed, ning needsamad inimesed kannavad endas ka (liiklus)kultuuri. Peene nimetuse taha peidetakse lihtlabast hoolimatust ja liiklusreeglite eiramist. Aastataguse liikluskäitumise seire tulemustest selgus näiteks, et pööret sooritades ei näita suunatuld keskmiselt 37,5 protsenti autojuhtidest, sealhulgas ka pea kolmandik üle teiste sõiduradade vasakpöörde tegijatest. Vöötrajast, mille ääres ootab jalakäija, sõidab keskmiselt üle kaks autojuhti ning alles kolmas-neljas peatub. Paremad ei ole ka jalakäijad liiklusseire ajal vaatluse all olnud fooriga ülekäike ületas üle poole
tõekspidamised, ent ikkagi jääb püsima mõte, kas jääda alati vanemate külje alla mõnusalt aega veetma või hakata ise tegutsema ja elu elama. Hämmastavapanev on ka arusaama muutumine komöödiast ja huumorist. "Taruffe'i" näol on tegemist väga haritud ja tasakaaluka huumoriga, iga rumal ullike siin naljast aru ei saa. Tänapäeval on väga raske paralleele tõmmata. Moliere'i teos on siiski klass omaette. Praegusel ajal võime lugeda ja näha kinodest enamsti vaid lihtlabast komöödiat, zanr on kaotamas oma tähtsaid omadusi. Muidugi ei tohiks teha üldistusi ja öelda, et olukord enam kehvemaks minna ei saakski, sest peab tõdema, et ka praegu leidub inimesi, kes loovad vägagi kvaliteetset huumorit. Kuna tegemist on siiski komöödiaga, siis ei ole ka lõpp dramaatiline ega ka mitte nuputamist vajav. Õiglus saab siiski jalule seatud ning kõik on õnnelikud. Minule isiklikult on seesugune lähenemine
Palgaarvestusprogrammiga saab arvestada palku, kinni pidada makse ( sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks, tulumaks ja kogumispension ), arvestada puhkusepäevi ja raha. Minu perel on elektritöödega tegelev firma ja ainus majandustarkvara programm, mida kasutame on raamatupidamisprogramm First Office. Samas on meie tuttavatel firmad ja nad kasutavad ainult Excelit. Nii, et alati ei ole firmal vaja majandustarkvara vaid lihtlabast kontoritarkvara. 14 10. Universaalsed programmid Arvehaldus on veebipõhine keskkond, mis pakub arvete ja hinnapakkumiste kiiret väljastamist. Selle kasutamiseks ei ole vaja allalaadida mitte ühtegi programmi oma arvutisse ja tänu sellele saab arve väljastada ka mobiilis või mõnes internetikohvikus. Arveid saab koostada ka Microsoft Wordis või Excelis, aga need peavad olema arvutisse installeeritud. Ja
Madal paistis temale linna vallide kõrval müür olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil kükitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi nagu ähvardavaid kivisõrmi sinise taeva 15 poole. Kitsaste kõrgete akende taga sõelusid inimesed tegevalt sinna-tänna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani. Vahitorni august pistis väravavaht oma roostetanud vaskkübara ja niisama roostetanud nina välja, mis nagu kuu valgustatud pilvede vahelt tema okkalise halli habeme seest välja säras. Jaanus hakkas temasuguste jõmpsikate jultumusega habeme, nina ja roostetanud kübara kaudu selle näo silmi otsima. Asjatu töö. Kõik valge habe, ninapuna ja kübararooste. Poiss otsis, vahtis vahel mujale ja hakkas jälle otsima.
Tal oli tige ja upsakas ilme ning pead hoidis ta uhkelt püsti. Esimese pilguga võis ta näost välja lugeda ülbust, teravamal vaatlemisel aga kavalust. 2 4 6 Käes pikk aktirull, seisis ta palja peaga tugitooli taga, kus istus kaunis halvasti riietatud kössis mees, üks jalg teise üle visatud ja küünarnukk laual. Kujutletagu toredal kordova nahast istmel kondiseid põlveotsi, mustades villastes sukkades kõhnu sääri, kulunud karusnahaga ääristatud lihtlabast parhkuube, ja et kõigele krooni pähe panna, vana võidunud kõige odavamast mustast kalevist kübarat, mille rummu ümber kõikusid nööri otsa lükitud tinakujukesed. See oli, kui juurde arvata veel räpane pigimüts, mis vaevalt mõnda juust nähtavale laskis tulla, ka kõik, mis istujast silma torkas. Ta hoidis pead nii kummargil, et ta varjatud näost võis näha ainult pika nina otsa, millele valgus langes. Ta kõhnadest kortsus kätest võis arvata, et see on rauk. See oli Louis XI.
annaabi.ee 
