• Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford Limusiin Aberdiin-Angus Seakasvatus • Tegeleb sealiha kasvatusega • Tuntuim tõug, Eesti Peekonisiga • Vajab suuri lautu • Sööb palju erinevaid asju Lamba- ja kitsekasvatus
Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012 Tabel 1 5 Loomade heaolu ja loomatervishoid mahepõllumajanduses 2009. aastal oli Eestis 102 767 ha mahepõllumajanduslikku maad ja 1360 mahetootjat. Maheloomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku mahetootjatest. Kasvatatakse eelkõige lambaid (39 374 looma) ja veiseid (21 074 looma). Viimastel aastatel ongi laienenud just lamba- ja lihaveisekasvatus, teiste loomade arv on püsinud enamvähem sama. Lihaveise ammlehmi pidas 286 tootjat. Kahes suurimas karjas on umbes 130 ammlehma. Maakonniti oli kõige rohkem lihaveise ammlehmi Hiiumaal (644), Võrumaal (626) ja Läänemaal (587). Mahedalt peetavaid lihaveiseid oli 2009. aastal kokku 13 698 (Vetemaa, Mikk, 2010) Mahe lihaveiste heaolu võrdlev uuring tavalihaveistega vaba ja hoonega pidamise tingimustes viidi läbi üheksateistkümne karja baasil 2007-2009 andmete alusel.
kui ka liha anatoomilisi- morfoloogilisis ja füüsikalisi-keemilisi näitajaid ehk näitajaid, mida saab määrata, mõõta ja fikseerida. Veiseliha kvaliteedi hindamine aitab välja selgitada, milline on tootmiseks sobivab veisetõug. KASUTATUD KIRJANDUS 1. T. Põlluäär (2012). Kas lihaveisekasvatusele üleminek piimaveiste kaudu on mõttekas? Tõuloomakasvatus 3/2012, lk 4-6 2. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts - http://www.lihaveis.ee/ 3. A. Suurmaa (2005). Lihaveisekasvatus Eestis. Tartu: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, lk 9-43, 202- 216. 4. http://www.pikk.ee/print/true/valdkonnad/loomakasvatus/lihaveisekasvatus
Manjandus Iiri majandus on sajandeid sõltunud põllumajandusest, kuid alates 1960. aastatest on tõusvale sisemajanduse koguproduktile kaasa aidanud ka tööstus. Ligi poole kaubatoodangust saab Iirimaa põllumajandusest. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Suurem osa põllumajanduslikust maast kuulub suurtalundeile (valdavalt üle 40 ha), 6% väiketalundeile. Põhiline on looma-, eriti lihaveisekasvatus. Veiste arvult ja eluskarja väljaveolt ühe elaniku kohta on Iirimaa Euroopas esikohal. Peetakse ka lambaid ( eeskätt maa lääneosas). Põhilisteks põllusaadusteks on nisu, oder, suhkrupeet, kartul ja söödataimed. Alates 1980. aastatest on tööstus kiiresti arenenud. Töötleva tööstuse põhitooraine on põllumajanduslikud saadused. Iirimaa tehastes valmistatakse elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmasse ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke. Kõige kiiremini arenevad
Tööjõu kasutamise tõhustamine ja välislaenud. 14 Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on kohvi, suhkruroog, kakao, apelsinid, sojauba,mais, banaanid ja sisal. Kohvi, banaanide ja suhkruroo kasvatamine on maailmas esikohal ja teisel kohal on kakao, apelsinide ja sisali kasvatamine. Enam arenenud loomakasvatusharu on lihaveisekasvatus ja see on ka maailmas kolmandal kohal. Brasiilia ekspordib kohvi ja sojaube ning ise kasutab kõiki põllukultuure ja lihaveisekasvatust. Impordib aga ravimeid. Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse laienemise tõttu hävib ürgmets kiirusega 4 ruutkilomeerit tunnis ehk 35 000 ruutkilomeetrit aastas. Sellise tohutu ulatusega laastamise, eeskätt karjamaade rajamise tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek.
Umbes pool väliskapitalist kuulub Suurbritanniale, rohkenemas on USA ja Saksamaa kapital. Hoolimata sellest et Iirimaa majandus kiirelt areneb jääb ta siiski Euroopa majanduse arengust maha. Ligi poole kaubatoodangust saab Iirimaa põllumajandusest. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Suurem osa põllumajanduslikust maast kuulub suurtalundeile (valdavalt üle 40 ha), 6% väiketalundeile. Põhiline on looma-, eriti lihaveisekasvatus. Veiste arvult (u. 7.000.000) ja eluskarja väljaveolt ühe elaniku kohta on Iirimaa Euroopas esikohal. Peetakse ka lambaid (u. 4.000.000, eeskätt maa lääneosas) ja sigu (u. 1.000.000). Põhilisteks põllusaadusteks on nisu (u. 500.000 t), oder (u. 1.500.000 t), suhkrupeet(u. 1.300.000 t), kartul (u 700.000 t) ja söödataimed. Alates 1980. aastatest on tööstus kiiresti arenenud. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus.
lihastesse. Kinnisperioodi lõpuks 3,75-4,0 Poegimisjärgselt alaneb 3,0 kuni 3,25 Seemenduse ajal 3,25-3,5 Toitumise hindesse eri füsioloogilise seisundi korral tuleb suhtuda erinevalt. Madal hinne on halb enne poegimist ja seemendusperioodil, kõrge hinne laktatsiooni esimesel poolel- väikese piimajõudluse tunnus. 48. Piimaveiste nuumamine 49. Lihaveiste nuumamine 50. Veiselihatootmine. Veiselihatoomine Eestis. · Lihaveisekasvatus on levinud enam Euroopa lõunapoolsetes riikides, eriti aga Okeaanias, Ameerikas. · Eesti on teistest riikidest märgatavalt erinev. 1) Laudaperiood on pikem karjatamisperioodist ja ainult Põhjamaadest on Eesti asukoht lõunapoolsem. 2) Veiseliha söömise harjumus on vähene. 3) Teistes riikides ulatub dotatsioon 50 %ni, seetõttu on vabaturu tingumustes veiseliha hind kujunenud madalamaks teistest lihaliikidest.
Arenenud on keemia- ja naftakeemiatööstus, tähtsad on kergetööstus ja toiduainetööstus. Üle poole tööstuse kogutoodangust valmib Sao Paulo osariigis. Haritavat maad 6,3% territooriumist, valdavad on suurmajandid. Brasiilia on maailmas esikohal kohvi ja suhkruroo tootmise poolest, 3. kohal puuviljade, seemneõli ja lihatootmise poolest ning 5. kohal kakaopuude kasvatamise poolest. Tehnilistest kultuuridest viljeletakse ka puuvilla, tubakat ja maapähklit. Loomakasvatuse põhiharu on lihaveisekasvatus. SKT elaniku kohta on 8700 USD, teenindus 52%, tööstus 40% ja põllumajandus 8%. Egiptus Egiptuse Araabia Vabariik asub Kirde-Aafrikas ja Aasias Siinai poolsaarel. Piir Iisraeli, Sudaani, Liibüa ning Gaza piirkonnaga. Pindala 1 001 450 km2, rahvaarv 71 237 000 (2006). Pealinn on peaaegu 8 miljoni elanikuga Kairo. Egiptus on jaotatud 27 kubernerkonda, riigikeeleks araabia keel ja rahaühikuks Egiptuse nael.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
