d. 1954.aastal hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas e. suurenes talurahva iseotsustamisõigus f. paranes kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus g. 1951.aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia 2) Vaevaline taastumine a. teraviljasaak ja piimatootmine oli 1950.aasta viimase kolmveerandi tasemel b. sõjaeelse taseme saavutas lihatootmine c. halvalt mõjusid N. Hruštšovi “eksperimendid”- külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesti jms 3) Ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine a. tööstuslikule alusele viidi üle linnu-, piima- ja seakasvatus 4) 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks a. üha enam andis endast tundma gigantomania b. ülepingutamine laostas ajalooliselt väljakujunenud asustuspildi c
saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950
5.1 AS MAAG AS MAAG Lihatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte. Ettevõtte põhitegevusalaks on lihatoodete tootmine ja turustamine. Maag Lihatööstus turustab oma tooteid Rannarootsi ja Isukas kaubamärkide all. Turba kaupluses müüjakse Moskva keeduvorsti ja Laste keeduvorsti kulinaarialetis lahtiselt. Säilitada temperatuuril +2....+6 12 6 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS Tööstuslik lihatootmine sai Saaremaal alguse 1803. Aastal. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks maakonna juhtivaid ettevõtteid, mis töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustavad ligi 500 tonni toodangut. Toodavad roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja täissuitsuvorste, vere- ja tangutooteid, pasteete, sülte. Samuti on valikus ka Saaremaal kasvanud värske sea- ja veiseliha. Enamik toodetest läheb turule pakendatult
soojuselektrijaamu. Lisaks, meie soojuselektrijaamad ei kahjusta nii oluliselt atmosfääri, kui
seda näiteks Hiinas või Indias.
3 "Veetaseme tõus pühib esimeste seast Maldiivid", Forte,
aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk. Piimatootmise arengusuunad Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud. Lihatootmise arengusuunad Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents, et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi alguse tasemel, samal ajal kui teraviljade ja õlikultuuride tootmismahud on taastunud ning osalt ka ületanud 1990ndate alguse taseme, on iseloomulik Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidele tervikuna (Csaki 2008).
tänini inimese toidus kõrgel kohal. Suurema osa ajaloost on inimeste peatoiduse moodustanud taimed. Veel keskajal söödi liha suhteliselt harva ning liha oli külluses vaid ülikuperedes ja kuningakodades. Kõrgklassiski piirasid lihatarbimist luksusevastased reeglid, sealhulgas usulised paastud. Nii oli lihasöömine keelatud kevadisel paastuajal ja reedeti. Kui tööstusrevolutsiooni ajal hakkas Euroopas üldine elatustase tõusma, algas intensiivpõllumajanduse ühe haruna ka massiline lihatootmine. Oluliselt odavdasid liha tavatarbija jaoks sügavkülmutamine ja kaugtransport. Tänapäeval tarbitakse tööstusriikides liha palju sagedamini kui vanasti ning lihasöömine isegi kolm kord päevas ei ole enam haruldane. 9 Sibul Laugu perekonda kuuluvat harilikku sibulat (Allium cepa) ehk tavakeeles lihtsalt sibulat kasutati juba kiviajal enne tule kasutuselevõttu. Ja juba enne küüslauku,
saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950
piima osatähtsus. 2003 aastal rakendati piimakvootide süsteem ning kokkuostetava piima kvaliteedi hindamine sõltumatus laboris. 2004 aastal realiseeriti piimatööstusele 536 000 tonni piima e. 84% toodetud piimast. Kokkuostetud piimast kuulus eliit- või kõrgemasse sorti 96% ning vaid 3% I sorti. Nii kõrge kvaliteediga piima ei ole Eesti piimatööstustele varem müüdud. Varutud piima rasvasisaldus oli 4.1%. Lihatootmine. Liha kogutoodang Eestis 1989 aastal oli 189 000 tonni, millest suurem osa tuli realiseerida teistes vabariikides. Taasiseseisvumise järel vähenes teravilja sisseost mitmekordselt ja samavõrra ka liha kogutoodang seoses idaturu nõudluse kadumisega. 2004 aastal toodeti kokku vaid 71 300 tonni liha. Lihatootmise langust süvendas vabaturu tingimustes dumpinghindadega sea- ja linnuliha
annaabi.ee 
