(Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi,
6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid, ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäeti soiku, annetati kloostrile sest usuti et munkade palved aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö.
Keskaja kloostrites peale töö- ja teiste ruum. Mungad uurisid hoolega vanu kirju, kirjutasid neid ümber ja märkisid üles ka oma aja sündmusi. Kuid munkade ja nunnade elu ning kloostri sisekorraldus oli keskajal üsna erinev, kuigi oli tehtud katseid kloostri elu ühtlustamiseks. Lääne Euroopas olid tuntumad kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja dissipliin. Ei tohtinud uhkustada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli lahti öelda isekusest ja loobuda kõigest isiklikust ning alluda kloostriülemale ehk abtile. Kloostrielu ei pidanud olema ülemäära karm. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloosti majapidamises ning end harima ja raamatuid lugema. Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja
Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid:
Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel. Misjon paganate seas Misjon – ristiusu ulatuslikum levitamine. Paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, kes rajas sinna mitu kloostrit ja suutis olulise osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. Iiri mungad hakkasid edendama misjonit Inglismaal ->
k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde
Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Lugu algas tavaliselt sellega, et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended, et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Juba lapseeas paistis tulevane pühamees silma tarkuse ja jumalakartlikkusega, äratades kõigis üldist imetlust. Täiskasvanuna tegeles ta innukalt lihasuretamisega, sai jagu saatana saadetud kiusatustest ja sooritas rohkelt imetegusid. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseeposed väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui
viga teha, kui tõe rääkimisel pole põhjust, ei tohiks seda rääkida. Tõde tuleb kasutada heal eesmärgil. Õige käitumise juurde kuulub ka omandihimust hoidumine. Õige teadmine tuleb teada, mida tehakse. Õige usk sellest tuleb kinni pidada, tuleb omada ideaale, rääkida tõtt, peab püüdlema õigete ideaalide suunas. Pühamehed, kes käivad alasti digambara sadhu; valgesse riietunud (ka naised) svetambara sadhu. Askees võib omandada väga äärmuslikke vorme. Lihasuretamisega on inimesi nälginud surnuks. 22 13. november 2007 BUDISM Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus. Budismi nähakse läänemaailmas pigem filosoofiana kui religioonina. Budism sai alguse Gautama Siddhartaga sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368). Buddha sünniga käib samuti kaasas sündimise imelugu. Siddharta kohtas teekonnal vanurit,
k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist,
annaabi.ee 
