oma tegelike instinktide ning kehaliste vajaduste vahel. Elizabethi aegse kirjanduse tüüpilised zanrid olid misogüünia (see tähendab naistevihkamine) ja meeste ülemvõim. Naiste õigused olid väga piiratud ja neil ei olnud luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis. Naiste ideaal oli kahestunud püha ja puhta Neitsi Maarja ja tema lihaliku vastandi Eva vahel, kes ahvatles Aadamit keelatud vilja proovima. Valitses üldine usaldamatus naiste vastu ja enamus teoseid alandas ning halvustas naissugu. Victoria aegses kirjanduses oli näha naise rolli muutust ühiskonnas. Sel ajastu kirjanduses hakati naisi kujutama peategelase rollis sagedamini kui varem. Teoses on näha, et 19. sajandi jooksul kujutati naist ikka veel kodukeskses ja alistatud rollis.
Mõttepildid On inimesi, kes kinnitavad, et nende teadvusel on võime mõjutada materiaalset maailma ning tekitada filmile mõttejõuga kujutisi. Filmilindile võib ilmuda anomaalseid kujutisi, mis pole normaalse fotoprotsessiga selgitatavad. Arvatavasti on ka paljud ,,vaimude" fotod tegelikult mõttepildid, millel pole meid vaatama tulnud vaimudega mingisugust pistmist. Vaimne dimensioon Viirastused Peaaegu igas olemasolevas kultuuris räägitakse inimhinge püsimajäämisest pärast lihaliku keha surma. Nendes kultuurides peetase ka võimalikuks hinge naasmist teispoolsusest meid kummitama. Viiratuslikke vaime olevat nähtud kogu tsivilisatsiooni ajaloo jooksul. Kõige põhjalikumalt uuritud teooria kohaselt peetakse viirastusi justkui emotsionaalsetest sündmustest tekkinud võnkumisteks, mis on salvestunud mõne paikkonna elektriväljale. Vahetu surmakogemus Tänu tänapäeva meditsiini imedele on inimesi tagasi toodud sealt, mis mõne aja eest tundus viimse piirina
headust, nende mõlema eksistentsi inimeses eneses. Mõiste satanism ja tähendused selle mõiste taga on satanistide endi loodud, see kuulub satanistidele ja nemad määravad, kas see on positiivne või negatiivne mõiste. Satanistid iseloomustavad satanismi nii : Satanism on... ... usk elusse ENNE surma. ... kõige lihaliku ja materiaalse religion ... iseenda eksistentsi pühaks kuulutamine ... hea ja kurja tasakaalustatud tunnistamine. ... inimese vaba tahte ja mõtte absoluutne tunnistamine. ... julgus ka kõige pühamat kahtluse alla seada. ... ainult Ühendriikides tunnistatud legaalseks religiooniks
tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Tema abil näitab Hugo teose üht tähtsaimat konflikti askeetliku ellusuhtumise ja lihaliku kire võitlust inimeses. Samas pole Claude Frollo läbinisti negatiivne tegelane: ta on sünge, kuri, armutu ja tihti arg, kuid need pole talle iseloomulikud omadused, vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema enne nii tugev tahe ja mõistus. Tema traagika seisnebki selles, et askeedina ja dogmaatikuna on ta loobunud inimlikest rõõmudest. Ta ei suuda aga endas maha suruda armastust.
60date hedonismi, seksuaalne vabanemine. U2 1984 - ei väljenda mehe/naise suhet, puudub funky ja negro beat. Laulu produktsioon on ruumiline 84" 1 plaadi lugu 1984 ,,Wak on Fire" ; It`s allright" funkilik ja afrolik ja toob seksuaalsuse (naise) sisse. Virtuaalne reaalsus(tehnoloogia) on vastus meie keha piiratusele ja probleemidele 2. Masinlikkuseks kui neutraalsuseks mille poole in püüdleb. Teadlikkus neutraliseerumises, oma kirgede tasakaalustamises. Lihaliku inimliku suretamine. Masinlikkus kui tee neutraalsusesse. Masinlik olemine. Küberneetika - /esialgne tõlge(tüürimees). N.Wiener kontroll ja kommunikatsioon loomadel ja masinatel. Tegeleb isereguleerivate organismide/gruppide/süsteemide uurimisega, need juhivad end ise. 24.04.09 Barthes semiootik Tähistaja tähistatav märk Sümbil = asi Keel paneb kokku meie reaalsuse. Denotatiivne
Ja mingi mõistuseta elajas, kelle suguvenna olin põlastavalt hävitanud, see mõistuseta elajas valmistas mulle – mulle, Suure Jumala kuju järgi loodud inimesele – nii palju talumatut vaeva! Oh häda! ei päeval ega öösel tundnud ma enam puhkuse õnnistust! Päeval ei jätnud elukas mind hetkekski üksi, öösel aga võpatasin iga tund kirjeldamatust hirmuunenäost ärkvele, et tunda tema kuuma hingeõhku oma näol ja ta tohutut raskust – lihaliku kuju saanud luupainajat, mida endast raputada mul ei jätkunud jõudu – igavese koormana oma südamel! Niisuguste piinade surve all varises kokku seegi kasin hea, mis minusse veel oli jäänud. Mu ainsateks südamesõpradeks said kurjad mõtted – kõige süngemad ja kurjemad mõtted. Mu tavaline tusatuju kasvas kõigi asjade ja kogu inimkonna vihkamiseks; paraku aga kannatas mu äkiliste, korduvate ja taltsutamatute
Augustinuse jaoks tähendas ülim teadmine teadmist jumalast. Inimest nähti dualistliku olendina, kes omas keha, mis ei erinenud kuigipalju loomade omast, ning hinge, mis ei erinenud kuigivõrd jumalast või oli osa temast. Sõda nende kahe aspekti vahel on jäänud ristiusule iseloomulikuks läbi aegade. Tahe. Augustinuse sõnul räägib jumal iga inimesega tema hinge kaudu, kuid inimene ei pea teda kuulama; ta on vaba valimaks jumala tundmise ja igavese elu ning lihaliku tee (ja saatana) vahel. Siit tuleneb ka ammugi kerkinud küsimus, miks on kurjus maailmas olemas: ta on olemas sellepärast, et inimesed valivad teda. Vaba tahte sissetoomine kristlikku teoloogiasse tegi võimalikuks erinevaid asju vabadusega tuli kaasa ka vastutus. Kui inimene valis hea ja kurja vahel kurja, siis ei jäänud ta mitte ainult ilma igavesest elust, vaid ta tundis ka süütunnet. Augustinuse järgi evivad inimesed sisemist tunnetust, mis
Miks kiita oma tõelist olemust, jumalakiituse kaudu? Miks jätta end väljapoole Jumala olemust ja saada temaga üheks vaid rituaalide kaudu? Inimene küll vajab rituaale ja dogmasid, kuid ükski reegel ei ütle, et rituaalide teostamiseks on vaja välist Jumalat. Kas pole vahest nii, et kui inimene lõikab läbi enda ja Jumala vahel, hakkab ta nägema uhkuse deemonit Luciferi kehastust, mis hakkab tekkima temast enestest? Enam ei saaks ta end vaadata kahepooluselisena lihaliku ja vaimsena. Need kaks poolust muutuvad üheks ning ta avastab enda õuduseks, et need mõlemad on lihalikud ning on seda alati olnud! Seejärel ta kas vihkab iseennast päev päeva järel kuni surmani või rõõmustab selle üle, et ta on just see, kes ta on! Kui ta ennast vihkama hakkab, otsib ta üha uusi vaimseid selgitusi lootuses, et lõpuks suudab ta end oma tugevama jumala otsingutel taas kaheks lõhestada, pesta puhtaks oma armetu füüsilise keha
P�ha Augustinus Hippost (354 � 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat. K�es hoiab ta saua ja s�dant, mis s�mboliseerivad innukat p�hendumust usule. Neitsi Maarjast paremal on p�ha Margaret, kelle jalge all on draakon, m�rkimaks puhta usu j�udu ja v�itu deemonite �le, kes seda murda p��avad. P�ha Barbara tema k�rval hoiab k�es m�rtri palmioksa, mis s�mboliseerib kristlikus kontekstis ka vaimu v�itu lihaliku maailma �le. Barbara selja taha on maalitud torn, kuhu tema paganlikku usku isa oma salaja kristlaseks hakanud t�tre vangistas. Peenelt maalitud taimestik teose esiplaanil meenutab gobel��ne. Taimed ja �rdid on �ratuntavad ning kannavad samuti s�mboolset t�hendust. Kunstnik on meisterlikult detailselt ja tundlikult sidunud sellel teosel maise kauniduse spirituaalse maailma teenistusse, mis r�hutab siinkohal usuveendumuste �igsust. *******
annaabi.ee 
