13. Väljenda kiirus 72km/h m/s. 72:3,6=20m/s. 14.Keha läbis 50km 40minutiga. Leia keha liikumise kiirus SI süsteemi ühikutes. 40minutit = 2/3h 2/3h X 40min = 26 2/3. 15. Iseloomusta vaatleja mõistet. Vaatleja on inimene kes saab ja töötleb infot maailma kohta. 16. Nimeta vektoriaalse suuruse tunnused. Vektoriaalsetel suurustel on suund. Nt kiirus ja jõud. 17. Iseloomusta kulgemist. Keha jääb kogu liikumise ajal oma algsihiga paralleelseks. 18 . Iseloomusta pöörlemist. Keha punktid liguvad möda erineva läbimõõduga ringjoone ümber ühise pöörlemistelje.
Rüütlilaulikuid nim. samuti piirkonnati erinevalt: Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks, Põhja- Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Mitmehäälsuse teke on seotus kirikukooridega. Mitmehäälsus jagunes: burdooniks(katkematu bassihääl), parafooniks(häälte paralleelne liikumine) ja heterofooniaks (ühe meloodia erinevad variandid ja nende kooskõla). Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine
kõhu pealt. Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad. 3. Miks otsivad metskitsed ja põdrad toitu just õhtuhämaruses ja varastel hommikutundidel? V. Sest siis on vaenlasi vähem ja nii ohutum. 4. Miks paljud lagedatel rohumaadel elavad rohusööjad toituvad ja liguvad suurtes karjades? V. Sest nii on ohutum ja kiskjad ei julge suurt karja rünnata. Igal karjal on ka oma vaht kes jälgib, et vaenlast ei tuleks. 5. Mille poolest erineb hobuse ja veise toitumine? V. Veis on mäletseja , ning ta sööb suurem osa rohtu. 6. Kuidas valmistuvad meie lähialadel elavad pärisimetajad talveks? V. Koguvad toitu ja energiat.
Statsionaarne ehk püsiv front, esineb siis kui front on mitu päea seisnud ning pole võimalik määrata liikumise suunda. Soe front- tekib siis kui soe õhk liigub külmema poole. Külm front- tekib siis kui kümem front liigub soojema poole. Tsüklon on Madalrõhkkond Antitsüklon on Kõrgrõhkkond Tsüklonid kujnevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal Lõunatsülonid ekivad tavaliselt Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liguvad lõunast põhja poole.Lõunatsüklitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Tornaado-kuni mõnesaja meetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris.mis hävitab kõike mis ette jääb. Tromb-sama mis tornaado. vesipüks-sama mis tornaado aga mere kohal esinev, mis imeb endasse vett. Tuulispask-sama mis tornaado aga tunduvalt väiksem. PEAMISED SAASTEAINED: ¤ väävliühendid ¤ lämmastikühendid ¤ süsinikühendid
Kus puhub tuul kõige kiiremini? Anemomeeter muudab tuule kiirust. Antarktikas on mõõdetud eri paigus tuule kiiruseks 320 kilomeetrit tunnis. Kus sajab kõige rohkem? Kõige rohkem sajab India ookeani saartel, Austraalia loodeosas ja Aasia edelaosas. Sellises kohas nagu Cherrapunji sajab aastas keskmiselt 12 000 liitrit vett ruutmeetrile! Kus on olnud kõige kõrgem temperatuur? Temperatuur sõltub geograafilisest laiusest, millised õhumassid seal liguvad ja asukoha kõrgusest. Kõrgeim temperatuur registreeriti 1922. aastal Liibüas. Seal oli siis 58 kraadi varjus! Kasutatud kirjandus: Axis Geograafia entsüklopeedia
On vajalik et toota D-vita. UV vesimärk,kosmoseuuringud, lambid. Räntgenkiirgus(F1016-1019Hz) tekib kiirete elektronide järsul piduramisel või pprotsessides, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. meditsiin. Gammakiirgus. Koos sagedusega suureneb ka kiirguse energia ja läbitungimisvõime. Valguse kaks teooriat:1 laineteeoria. Valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus.(lainete sõltumataus) 2. Kopuskulaarteooria. Valgus on väikeste osakeste voog. (osakesed liguvad väga suure kiirusega ja on väga väikesed. Valguse murdumisnätiaja- on väga fundamentaalne suurus. v=c/ √ μ∗ε +n= √ μ∗ε v=c/n. n21=v2/v1 Valguse dispersioon-valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus, läbides klaasi lähustub valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilsieslt valgusteks-spektrisks. mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem ta keskkonnas murdub n=c/v
Happevihmad Mageveesüsteemide hapumaks muutumine. Seal, kus aluspõhi lubjakividest, probleeme pole veel – puhverdusvõime! Suur osa maakerast on kristallilise aluspõhjaga (Põ-Am ja Skandinaavia). Fossiilsete kütuste põletamisel ja väävlit sisaldavate maakide sulatamisel tekivad väävliühendid. Kui väävel ja lämmastik jõuavad atmosfääri HNO3 ja H2SO4 need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile. Näiteks Saksamaalt kanduvad õhumassid liguvad Lõuna-Eestisse. Seal, kus happelist vihma ei saja, on aluselised omadused ülekaalus. Happeliste omaduste vastu on ANC –acid neutralisation capacity – võime neutraliseerida happeid. Kui happelisus suureneb, siis liikide arv väheneb, kuid veekogu võib toimida. Tegelik veekogude happelisuse aste sõltub veevahetuskiirusest, ka sügavusest ja setete koostisest. Ränivetikad – osad väga happetundlikud, teised neutraalsemad. Happelisusega kaasneb liigilise koosseisu vähenemine
jupp, relvad); ●● nr 3 valmistab ette granaadi, peale granaadi heitmist varjub ja astub pärast plahvatust parema jalaga lauale, seejärel toob vasaku jala järgi ning nr 1 ning 2 tõstavad nr 3 üles; ●● tõstmise momendil peaks nr 3 proovima üles hüpata (joonis 8.7). joonis 8.7 2 meest. II: ●● sobib keskmisest madalamatest ja keskmise kõrgusega avadest sise- nemiseks, minimaalselt kolm meest; ●● sisenejad liguvad avauseni, nr 1 toetub vastu seina jalad kergelt harkis, nr 2 võtab käpuli asendi paneb pea nr 1 jalgade vahele; ●● nr 3 astub nr 2 turjale või vaagnaluu piirkonda (tuleb jälgida, et ei hüpa- taks nr 2 seljale ja keset selga.), seejärel astub nr 1 rakmetele. Abivahenditega sisenemine: ●● redel – minimaalselt 4 meest; ●● sisenejad liiguvad avauseni; ●● kaks sõdurit kannavad redelit, kaks tükki katavad; ●● jõudes avauseni, panevad nr 1 ja 2 redeli paika;
annaabi.ee 
