Fakte Rahvaarv: 62,1 milj. (Inglismaa 51,6 milj.) Pindala: 243 789 km2 Kuninganna Elizabeth II, peaminister David Cameron Rahaühik: naelsterling 90% rahvastikust elab linnas Ühines EL-iga 1973 Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia Poliitika 6 parteid: 1. Briti rahvuspartei (2 kohta europarlamendis) 2. Konservatiivne partei (koalitsioonis Ld-ga) 3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3,3% (2010) SKP/tööjõu jaotumine sektoritesse: põllumaj
paljastajana. Paari aaste eest presidendi- ning parlamendivalimiste kampaania ajal oli mõne kandidaadi ligipääs meediale oluliselt kitsendatud. Riigiduuma valimistejärgne koosseis garanteerib presidendile vabad käed kõige selle osas, mille üle konstitutsiooni kohaselt otsustavad rahvasaadikud. Poliitilise olukorra ebastabiilsust näitab see, et varem kõige suurema parteina duumas mõju avaldanud kommunistlik partei kaotas oma saadikukohtadest poole, samas kui paremäärmuslastest "liberaaldemokraadid" ja uustulnuk Kodumaa partei saavutasid üheskoos neljandiku duuma kohtadest.Selles vist asi ongi. Venemaal on tavalised demokraatia institutsioonid koos oma eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja kohtuvõimu instantsidega. Need on eraldi seisvad, kuid mitte iseseisvad. Presidendile kuulub nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim ja kohtud ei ole poliitilise võimu kasutamisest sõltumatud. Kui ajakirjandus on nõrk ja televisioon valitsuse järelevalve all, siis
kehv tervis oli juba ilmne, leidsid finantsmagnaadid ja suurtöösturid (Berezovski, Potanin jt.), et andes formaalselt küll võimu Jeltsinile, võivad nad selle tegelikult endale saada. Head valimiskampaaniat massimeedia ja analüütikutega varustatud finantsoligarhia juba korraldada oskas. Ühiskonna poliitilises elus hakkas seetõttu järjest enam kasvama ka kommunistide (liider Zjuganov) ja erinevate marurahvuslike jõudude mõju. Viimastest kerkisid esile V. Zirinovski juhitud liberaaldemokraadid. Demokraatide ja tsentristlike poliitiliste jõudude mõju on seevastu vähenenud. Näiteks 1996. a. parlamendivalimistel said enam hääli kommunistid, kuigi presidendivalimistel nad loodetud edu ei saavutanud. Novembris tehti Jeltsinile südameoperatsioon ja kolmveerand aastat ei olnud ta praktiliselt suuteline riiki valitsema. Ühe tõsise hoobi sai Jeltsini süsteem 1998. a. augustis, kui langes rubla kurss ja varises kokku riigi finantssüsteem
heaks. (Demokraatia, 2004) 1.4 Kolme ideoloogia võrdlus Liberalism arvestab mitte niivõrd ühiskonna, riigi või kogu rahva hüve, vaid eelkõige indiviidi enda hüve. Sotsiaaldemokraatlik poliitika aga eeldab ressursside eraldamist ja maksumaksjate raha kulutamist mitte ainult riigiaparaadile, volikogudele ning rikkamatele ja haritumatele, vaid lisaks ka laia spektri avalike teenuste ning suure massi tavaliste ja vaesemate kodanike peale. Liberaaldemokraadid lasevad protsessidel vabamalt areneda, kuid sotsiaaldemokraatlik valitsus püüab natuke suuremate maksude kehtestamise kaudu kindlustada parema heaolu ka vähem maksujõulistele kodanikele. Kõige nõrgemad ja vaesemad sotsiaalsed rühmad võivad sellele vaatamata saada vaid minimaalset toetust või koguni jääda ühiskonna toetussüsteemist väljapoole. Rahvademokraatlik valitsus püüab aga veelgi suuremate ressursside ümberpaigutuse
järeldub et ta ei pea kõva tööd tegema. Uue LD seisukohas on see ,,ebatervislik" inimese jaoks kui ta saab midagi mitte midagi eest (something for nothing) · heaoluriik: piirab, ebatõhus, majanduslikult kahjulik, nõrgendab sotsiaalelu, palju poliitikat, pp7-12 Heaoluriik on uue liberaaldemokraatide arvates absoluutselt negatiivne, selle põhjusel et: 1. Heaoluriik piirab vabadust Uues liberaaldemokraadid toovad välja 5 aspekti kui heaoluriik piirab vabadust. Esiteks, valitsuse laienemise (expansion of government) tagajärjel vähenevad nii individuaalne vabadus kui ka individuaalne vastutus. Seega mida rohkem valitsust ehk riiki seda vähem vabadust. Teiseks, vabadus on ohus selle pärast et heaoluriigis valitseb ideaalse ühiskonna nägemine (vision of the ideal society). Probleem seisneb selles et kollektiivsete ja sotsiaalsete
Kuritegelikuks tunnistati NSDAP-i juhtkond, SS, SD ja Gestapo. (vt. Fj. lk.45). Relva SS ei kuulutatud kuritegelikuks (Eesti Leegion jt. välismaised üksused) demokratiseerimine - siin valdkonnas liitlaste vahel vastuolud, kuidas keegi mõistab demokraatiat: Lääneriikide tsoonides alustasid 1945.a. tegevust parteid kommunistid, sotsiaal- demokraadid (SDP), kristlikud demokraadid (CDU)/ Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), liberaaldemokraadid (FDP). Asuti ette valmistama valimisi kohalikesse omavalitsustesse. NSVL tsoonis - võim kommunistide kätte kelle eesotsas Moskvast pagulusest tulnud isikud. 1946.a. liideti kompartei sotsdemokraatidega ja moodustati Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED), mis sisult kompartei. Need sotsid, kes ei tahtnud ühineda, vangistati. Kodanlikud parteid liideti Antifasistlikuks blokiks, mis valimistel pidi esinema SSÜP kandidaatidega ühises nimekirjas. Rohkem nimekirju polnud.
Otsesed valimised toimuvad iga 5 aasta järel kõigis liikmesriikides. Mandaatide arv igast riigist sõltub rahvaarvust (väikeriikide kasuks on igale riigile kindlalt antud mingi arv kohti). Parlament kohtub Strassbourgis või Brüsselis. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II7 Fraktsioonid on ideoloogiate mitte rahvuse põhjal. Suuruse järjekorras: Rahvapartei (Tunne Kelam), sotsiaaldemokraadid (Ivari Padar), liberaaldemokraadid (Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Vilja), rohelised (Indrek Tarand), konservatiivid ja reformistid, ühendatud vasakpoolsed ja Põhjamaade rohelised, vaba ja demokraatlik Euroopa, fraktsioonitud (liikmeid vast ei pea teadma). Euroopa komisjon on sisult Euroopa valitsus e. täitevvõim. See on alaline organ, mis tegutseb Brüsselis. Sellel on 26 volinikku (+president Barroso). Nad kandideerivad oma riigist (aga ei tohi olla erapoolikud), ametisse hääletab Europarlament.
laastati linnu. Tippsündmuseks Suur Vilniuse Maapäev - Tsaari manifest lõi Leedus uue olukorra. Loodi Leedu komitee ning pöörduti nõudmisega Vene Ministrite Nõukogu poole, nõudes rahvuslikku autonoomiat, leedu keele lubamist asjaajamiskeelena, leedukeelse koolikorralduse kehtestamist. Vilniuse maapäevale kutsuti kõik leedu haritlased. Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid esindatud liberaaldemokraadid, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades demokraatia, 3) Boikoteeritakse vaenulikke ettevõtmisi nagu sõjaväest kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja streigid, 4) Ametlik keel leedu keel. 5. Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd:
Platon mainib nii Riigis kui Seadustes, et vajadusel tuleb kodanikele ka valetada ja seda nii, et kõik seda usuvad, ka valitsejad. Riigi esimeses peatükis ütleb nt Sokrates väitluses Kephalosega, et tõe rääkimine ei ole õigluse tarbeks hädavajalik. Hästi korraldatud riigis on vajalik vahepeal ka mittetõdesid õpetada lastele ja rääkida täiskasvanutele. Tegelikult paistab tõde olevat vahepeal - ei Sokrates ega Platon olnud liberaaldemokraadid, see on selge. Ei poolda suuri isikuvabadusi arvamustes, elustiilides jne. Kuid samas oleks samastamine fasismi või kommunismiga ka liiast siiski räägib ta tarkuse võimust, mitte kellegi suvast või türanniast. 13 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (2. loeng): 1. Milline on Aristotelese käsitlus voorustest teoses Nikomachose eetika? Kuidas on see seotud
annaabi.ee 
