21. Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D. üheaastasi põlluumbrohte? Heeringad ja sebrad on parvedes-karjades (agregeeritud jaotus), haudelinnud regulaarse jaotusega. D on õige. 22. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga lähedaste isendite vahel), liiga suure vahemaa puhul autbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga kaugete
uudishimu, mis sunnib uusi kohti avastama ja "vaatama, mis nurga taga on". Taimed kasutavad levimiseks vooluvett, tuult, loomi, lisaks on olemas paiskviljad seeme visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid). Sõltuvalt elustrateegiast ja levimismehhanismidest, on tütarorganismide levimiskauguse jaotus emaorganismi ümber erinev. Joonis 5.2. näitab, et mõnevõrra võib see erineda ka sõltuvalt järglase soost. Joonis 5.2. Levimiskauguse (X-telg, meetrid, eraldi graafikud on isaste ja emaste jaoks) jaotus rasvatihasel. Y-telg mõõdab teatud kaugusele levinute osakaalu. Isased seest täidestud täpid, emased seest tühjad täpid. Näeme jooniselt, et rasvatihase isendid on mõnevõrra paiksemad kui emased. Nii ei pruugu see alati olla
häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47
o.) purunes valliga ümbritsetud 10t tosgeeni sisaldav mahuti. Ilmastikutingimused: t0 vahe 50 ja 200 cm kõrgusel t0 = -1, tuule kiirus 1m kõrgusel 3 m/s. Ohustatud objekt asub riski objektist (x) 360m kaugusel. Info ohustatud objektile (o.o.) jõudis (t) 15 sekundit pärast avariid r.o. Hinnata o.o. riskipilt ja koostada tegutsemisplaan. LAHENDUS: 116.Määrame ohu vertikaalse püsivuse astme t0=-1, tuulekiirus 3m/s = inversioon 117.Leiame saastatud õhu võimaliku levimiskauguse (LK) tabelist LK=14km, (10T , u1 = 1 m/s) 118.Leiame parandusteguri tuule kiirusel 3 m/s tabelist s.o. = 0,45 119.Leiame valliga piiratud mahuti korral LKV LK = 14 * 0,45 = 6,3 km 120.Leiame tervist kahjustava õhu levikauguse tuule kiirusel 3 m/s LKV = 6,3 : 1,5 = 4,2 km 121.Leiame saastatud õhu levi kiiruse, kui 1m kõrgusel oli tuule kiirus 3 m/s (X < 10km) a
Elukäigutunnus elutsükliga seotud omadus, mis otseselt mõjutavad sündimist ja suremist ning seeläbi organismi koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus · Kasvukiirus · Suguküpsuse ajastus · Eluea pikkus · Paljunemiskordade arv elu jooksul 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne. 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad
elustaadiumi 2. migratsioon suure hulga indiviide suunatud liikumine ruumis. Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik. Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi). Hüdrozoohooria õhupaunad millega mööda jõge edasi liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!)
Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord). · ,,ühe otsa pilet" esineb eranditult liblikatel (admiral UK's, kes pendeldab generatsioonide kaupa Hispaania ja UK vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel). Levimiskauguse optimum: inbriiding lähedast sugulaste ristumine, autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. 15. Liigisisene konkurents (populatsiooni), sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Populatsiooni kaaslaste võitlus ressurside pärast, mis on kahjulik mõlemale osapoolele. See pidurdab pop. kasvu. Kui kaks hunti kaklevad ühe hiire pärast, üks saab, kuid kaklusele kulus ikkagi energiat. Konkurents on alati tihedusest sõltuv vastastikmõju
annaabi.ee 
