deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P-
pikaajalise ning pideva gravitatsioonijõu tulemusel. VAHEVÖÖ on koore-tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Seismiline tomograafia (seismiliste lainete levikukiiruse uurimine maakoores ja vahevöös kui kolmemõõtmelises ruumis (3D) kus seismilise kiiruse väärtus esitatakse sõltuvalt vahevöö või koore tiheduse ning koostise muutustega. Vahevõõ jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km (660 km piiril asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused) asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2
Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest. P- lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. Enamikel juhtudel toimub kivimi tiheduse suurenemisega ka seismiliste lainete levikukiiruse suurenemine (va soola puhul). Siit järeldub, et Maa sügavuse suurenedes reeglina seismiliste lainete levikukiirused Vp ja Vs suurenevad. Seismiliste lainete allika ümber tekib sellest sfääriliselt eemalduv 3 seismiliste lainetuse front mis kannab endas seismilist energiat. Seismiliste lainete leviku kiiruste ja seaduspärasuste uurimisel opereeritakse seismilise lainetuse kiirega (nagu valguslainetuse puhul).
Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; litosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. 32. Vahevöö, selle arvatav kivimiline koostis ja D kiht? Vahevöö maakoores ja välistuumani vaheline sfäär. Koosneb tõenäoliselt ultraaluselistest kivimitest (Fe ja Mg silikaatidest koosnevad kivimid) D-kiht piir 200km enne tuuma, kus toimub seismiliste lainete levikukiiruse ja kivimite tiheduse järsk langus. Arvatavasti genereeritakse seal vahevööst ülestõusvad magma hiidtilgad e pluumid. Nimetus tuleneb lainetest, mida kasutati selle tsooni avastamisel. 33. Maa tuum, selle keemiline koostis ja jaotumine sise- ja välistuumaks. Maal on vedel välistuum ja tahke, kuid vedelale lähedases olekus sisetuum. Tahke sisetuum koosneb peamiselt rauast, Ni, S,hapnik. VULKAANIPURSKED Kõigile vulkaanipursetele eelneb 2 staadiumit:
teisi tegureid. Tuleb välja selgitada kuhu poole on turg liikumas, selgitada välja turu dünaamika ja struktuur. Analüüsides ettevõtet ennast ning turgu, saab infot oma konkurentide ja turu keskkonnas kohta. 1.9 Mis on liidri roll tänapäeval? Tänapäevased liidrid ei pea niivõrd pakkuma välja enam geniaalseid ideid vaid inspireerima rohkem ligi tõmbama teisi millegi elluviimiseks. Suurepärased äriideed on teabe levikukiiruse tõttu kõigile kättesaadavad. Seetõttu ei erista suurepäraseid juhte tavalistest mitte ideede rohkus, vaid oskus neid teiste inimeste abil ellu viia. Hea liider vajab oskust jätta oma ego kõrvale ja tegutseda ettevõtte eesmärke silmas pidades. Karismaatiline liider on reeglina ületähtsustatud egoga ja pole sisimas võimeline tunnistama teisi inimesi liidritena. Liiga tugev ego ei ole juhtimises pluss, vaid miinus. Järjest selgemalt on hakatud nägema positsioonil põhineva võimu
metsapuude seenhaigusi. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv, siit ka tänapäeval haavikute madal raievanus. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini).
Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas.
annaabi.ee 
