mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid. ● 1885. aastal läks uurimisretkele Ungarisse, sealt Venemaale, kus töötas surmani (Kaasani ülikoolis). Mida on teinud eesti keele jaoks?
1 ELULUGU Edvard Grieg 1843-1907 Grieg on Norra ärkamisaja laulik. Sünnikohaks Bergen. Esimeseks muusikaõpetajaks ema, kes ise mängis väga hästi klaverit. Edvard suhtus muusikaõppesse tõsiselt. Ning selle tuloemusena oli 12-aastassena kirjutatud esimesed heliteosed. Akadeemilise hariduse saami9ne Norras puudus täielikult. Ema valmistab poega ette õpinguteks Lepzigi konservatooriumis, Saksamaal. Õpingute kõrvalt tegeleb Grieg mitmel alal: heliloojana, artistina, pianistina, õpetajana. Aastaid on seotud Taaniga. 1867 on Grieg kahekordselt tähtis, tema eestvedamisel avatakse Oslos Norra muusikakonservatoorium. Temast sai ka esimene rektor. Muusikaakadeemiale tõelise elu sissepuhumine võttis aastaid. Et teda peetakse kodumaal kekmiseks muusikuks keeldub riik andma stipendiumi. Palju aastaid rändab ta mööda Euroopas esinedes.
alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on
nov 1812 Ületati Berezina jõgi, taganemine muutus paaniliseks dets 1812 Prantsusmaa väe riismed üle piiri Venemaa jõudude koondamine Prantsusmaa vastu 1813-1814 jaan 1813 - Venemaa armee Preisimaal veebr 1813 - Venemaa armee Berliini Kevad 1813 - VI koalitsioon Prantsusmaa vastu - Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Portugal, Hispaania, Rootsi, Austria (liitus alles pärast seda kui Napoleon nende tingimused tagasi lükkas). 16-19 okt 1813 Rahvaste lahing: Lepzigi linna lähedal. 5 Liitlased Prantsusmaa juht Schwarzenberg Napoleon jõudude 300000 meest ja 1400 200000 meest ja 700 suurtükki vahekord suurtükki kaotused 54000 surnut ja haavatut 60000 surnut ja haavatut, 20000 vangi Prantsusmaa kaotas, pidi tühistama oma vallutused Reini jõest ida pool
vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s
Nad pidid taanduma tuldud teedpidi, kuid seal polnud enam palju süüa. Siis jälitasid vene väed napoleoni vägesid. Sügistalvel Napoleoni 4000 meheline vägi suuresti hävis ning ta jättis oma armee Venemaale nälja ja külma kätte surema. Ise läks ta Prantsusmaale uut väge koguma, kuid samas liikusid ka venelased edasi lääne suunas. Sellel ajal ütlesid liitlassuhetest lahti Austria ja Preisimaa, kes liitusid hoopis Venemaaga Prantsusmaa vastu võitlemiseks. Lepzigi lahingu kaotas Prantsusmaa, 1814. aastal jõuti sõjategevusega juba Prantsusmaale Napoleon loobus troonist ja ta pagendati Elba saarele. 1815 ta aga tuli sealt tagasi ning temaga hakkas järjest uusi mehi liituma. Otsustav lahing oli Waterloo, mille Napoleon kaotas ning siis saadeti ta vangina Püha Helena saarele, kus ta mõningad aastad hiljem suri . VIINI KONGRESS 18141815
võttis juhtimise üle Kutuzov. De Tolly juhatas Borodino lahingus Vene armee paremat tiiba ja keskrinnet- näitas suurt väejuhiosavust. Võttis osa Kuuenda ja Seitsmenda koalitsiooni sõjast 1813 jaanuaris, määrati 3.Läänearmee ning Bautzeni lahingu jätel Vene vägede ülemjuhatajaks. Kuues koalitsioon (Leipzigi lahing). Rahvastelahingu pidas VI koalitsioon(Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ja Pr.maa vägi 16.-19.okt 1813 Lepzigi lähistel. Algul oli Koal. 133 000 meest ja Nap.122 000 meest. Lahingu keskel õnnestus koal.juurde tuua 172 000 meest, Napil 87 000 meest. Suuttükke oli liitlastel 1400 ja prant.umbes 700. Kaotanud ligi 80 000 meest ja peaaegu kõik suurtükid pidi Pr.maa vägi 19.okt hommikul taganema. Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Nap ülevõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala. Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. 1814 jõuti Pariisi, Nap
Prmle muutus sõjategevus liiga väsitavaks sõdis mitmel rindel. 1813. a sõlmis napoleon Fernando VII-ga lepingu, millga Fernando sai uuesti võimule. 1808-1809 Viies koalitsioon (SB ja Austria). Austria sai jälle lüüa Wagrami lahingus. 1812 a sõjaretk Venemaale (Rein Helme. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn 1990) pärast napoleoni kaotust venemaal moodustati: 1813 Kuues koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania ja Portugal) napoleon saadeti peale 1813 a Lepzigi lahingut eksiili. Troonile sai Louis XVIII. 20. märts 1815 marssis Napoleon pariisi ja sai uuesti keisriks 100 päevaks ,,Vive l'emereur" 1815 Seitsmes koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania, Austria) 18. juuni 1815 Waterloo lahing. Napoleon kaotab. Teda ei võta pariisis enam rahvas vastu. Britid saadavad ta 17. okt 1815 St. Helena saarele. Napoleon pani aluse euroopa uuele korrale. Siiski ei saanud temast euroopa ühendajat. 8/4
annaabi.ee 
