neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp
Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega, aga võib olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra, harvem 2–3 korda. Rändrotti peetakse inimesele kõige kahjulikumaks näriliseks kogu maailmas. Ta hävitab ja saastab toiduaineid ning närib hooneid ja mööblit. Ta on peamine katku,rotiriketsioosi ja leptospiroosi levitaja, aga lisaks levitab ta veel ligi kolmekümmet muud inimesele ohtlikku haigust. Rändrott on kasutusellaboriloomana.Loomaaedades, sealhulgas Tallinnas kasvatatakse rotte ja rotipoegi toiduks teistele loomadele. Rott rotilõksus Rändrott
Seega sõltub puugitõbede leviku intensiivsus eeskätt neid haigusteki- tajaid kandvate loomade ja puukide arvukusest. Inimeste kaitsmiseks borrelioosivaktsiini ei ole. http://www.epl.ee/bosa/471613 4.3 Loomadelt saadud nakkushaigusi Närilised on tuntud haiguskandjad, neil elutsevate kirpudekaudu levis vanasti katk, millesse suri miljoneid inimesi. Ehkki katkupuhanguid pole enam aastakümneid olnud, levitavad närilised teisigi haigusi. Arvatakse, et pooled närilistest on nakatunud leptospiroosi (kollatõbi), mis nakkab ka inimesele ja võib lõppeda surmaga. Peamisteks nakkusallikateks on siis rotid, kuid võivad olla ka teisd loomad nt koerad. Nakatunud rotid eritavad suurel hulgal spiroheete uriiniga, saastades enda ümber olevat keskkonda. Nakkuse levikuteedeks on peamiselt vesi. Samuti saastunud niiske pinnas, muda. Inimene nakatub saastunud vee tarbimisel, selles ujumisel ja saastunud pinnasega kontaktis olles.
Algul laik või paapul, aegamööda suureneb, olles tõusnud ja punetavate servadega. · Kahjustuse keskel esineb normaalne nahapind. Kahjustus, mida nimetatakse erythema chronicum migrans'iks. 59. Teisene ja tertsiaarne borrelioos · Sekundaarne staadium tekib nädalaid või kuid hiljem. Neuroloogilised ja kardiaalsed nähud. · Kolmanda staadiumi saabumisele viitab artriidi teke, samuti kaebused südame poolt. 60. Leptospira interrogans · Põhjustab leptospiroosi. Levinud kogu maailmas. · Morfoloogia. Sale mikroorganism, läbimõõduga 0.15 m ja pikkusega 515 m. Väikesed looked (amplituud 0.10.2 m). · Üks või mõlemad spiroheedi otsad on haagitaoliselt paindunud. · Liikuv. 61.Epidemioloogia · Zoonoos. Inimesed nakatuvad juhuslikult. · Haigustekitaja reservuaariks on rotid, hiired, närilised, sead, veised ja koerad. Inimestel on nakkus sagedamini seotud rottide ja koertega.
sest nii tekib aktiivne immuunsus; toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab tsütotoksiini · Escherichia coli uroinfektsioonide ja toidumürgituse tekitaja; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja
T. pallidum spp.endemicum – endeemilist süüfilist Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias T.pallidum spp.pertenue - framböösiat e vabarnatõbe niiske troopilise kliimaga maades T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat
Sama võib öelda ka mere rannikualade üleujutuste kohta. Viimastel aastatel Kesk-Euroopas esinenud jõgede üleujutustega kaotas oma kodu 200 000 inimest, seejuures 100 inimest hukkus. Poolat 1997.a tabanud üleujutustega oli seotud 50 suitsiidi juhtu. Jõgede üleujutused kahjustavad ja võivad hävitada veepuhastussüsteeme ja roiskvee äravoolu kanaleid, põhjustada toksilisi kahjustusi. See omakorda suurendab võimalusi mõnede haiguste, nt leptospiroosi tekkeks, mis levib peamiselt kanalisatsiooni ja veevärgi süsteemide kaudu. - 45 - Infektsioonhaigused Kliima muutused soojema kevade ja suve ning pehmema talve näol võivad soodustada mao-sooletrakti haiguste sagenemist. Muutused nakkushaiguste esinemises on üks esimesi märke, mis näitab globaalse kliima soojenemise mõju inimese tervisele. Eriti suurendab see malaaria levikut lennujaamades, kui moskiitode poolt
annaabi.ee 
