loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia 47) Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri. 48) Leptospiroos on zoonoos.
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid:
Algul laik või paapul, aegamööda suureneb, olles tõusnud ja punetavate servadega. · Kahjustuse keskel esineb normaalne nahapind. Kahjustus, mida nimetatakse erythema chronicum migrans'iks. 59. Teisene ja tertsiaarne borrelioos · Sekundaarne staadium tekib nädalaid või kuid hiljem. Neuroloogilised ja kardiaalsed nähud. · Kolmanda staadiumi saabumisele viitab artriidi teke, samuti kaebused südame poolt. 60. Leptospira interrogans · Põhjustab leptospiroosi. Levinud kogu maailmas. · Morfoloogia. Sale mikroorganism, läbimõõduga 0.15 m ja pikkusega 515 m. Väikesed looked (amplituud 0.10.2 m). · Üks või mõlemad spiroheedi otsad on haagitaoliselt paindunud. · Liikuv. 61.Epidemioloogia · Zoonoos. Inimesed nakatuvad juhuslikult. · Haigustekitaja reservuaariks on rotid, hiired, närilised, sead, veised ja koerad. Inimestel on
T. pallidum spp.endemicum – endeemilist süüfilist Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias T.pallidum spp.pertenue - framböösiat e vabarnatõbe niiske troopilise kliimaga maades T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise
keeritsbakterid Spiroheete vaatles juba Leewenhoek ja võrdles neid angerjatega. Spiroheedi diameeter on väga väike võrreldes raku pikkusega. Suurimad spiroheedid on kuni 0.5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam.. Treponema Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Leptospira Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Borrelia erüteem Puukidega edasikandatav borrelioosi tekitaja Borrelia burgdorferi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel.
sest nii tekib aktiivne immuunsus; toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab tsütotoksiini · Escherichia coli uroinfektsioonide ja toidumürgituse tekitaja; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja
Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii.
Primaarse süüfilise puhul esmalt positiivsed FTA-abs ja EIA IgM. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim, allergia korral doksü või tetratsükliin. Profülaktikas turvaseks, infitseeritute partnerite ravi. Endeemilise süüfilise, yawsi ja pinta eliminatsioon organiseeritud rahvatervishoiu meetmete kaudu: pidev ravi ja harimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Leptospira Üldist. Laialtlevinud zoonooside põhjustaja. Kompleksne taksonoomia, mitmeid liike ja serovare. Saledad, keerdunud spiroheedid, üks või mõlemad otsad konksukujulised. Olbligaatne aeroob, kultuuris aeglase kasvuga. Energiat saab rasvhapete oksüdatsioonil. Kui ikteerilist vormi ei esine, pole tavaliselt letaalne. Epidemioloogia. Inimesed on juhuslikud lõpp-peremehed. Reservuaari moodustavad närilised, koerad, taluloomad, metsloomad. Suudab mikrotraumade kaudu nahka läbida
Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. Vibrio cholerae. Helicobacter pylori. Campylobacter jejuni- soolepatogeen. Aquaspirillum- väga suur spirill. Sees magnetteradest ,,varras" orienteerub magnetväljas. Spiraalsete bakterite eelised ja puudused Eelis veekeskkonnas liikumisel Kui hoida Aquaspirillum serpens'it kaua aega tardsöötmel, ilmuvad populatsiooni mutandid (pulgakujulised). Spiroheedid ehk keeritsbakterid Väga peenikesed, rakk on pikk. Treponema. Leptospira. Keeritsjad kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisele ümber raku. Niitjad bakterid Rakud peale jagunemist jäävad kokku. Ühine väliskiht/toru/tupp. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Kõik rakud niidis on ühesugused. Iseloomulik on libisev liikumine. Sphaerotilus'e kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad
annaabi.ee 
