Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lepitigi" - 9 õppematerjali

Külmale Maale-Eduard Vilde
2
docx

"Külmale Maale" Eduard Vilde

Peale kirikut läks poodi perele kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. Kaarel kutsus ta muidugi kõrtsi. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on.Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Koos visati jälle kõva kärakat. Tormisel ööl tulid Jaani juurde Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu koos varastatud kraamiga. Hommikul rääkis ta emale, kelle silmad särasid seda tohutut kraami nähes. Jaan keelas tal miskit sealt võtmast, olgugi, et kauba omanikud olid selleks loa andnud

Kirjandus → Kirjandus
178 allalaadimist
Teise maailmasõja mõju maailmale
6
docx

Teise maailmasõja mõju maailmale

Juba pool aastat hiljem oli Hitler järjega Tsehhoslovakkias, kust ta nõudis Sudetenlandi piirkonna tagastamist Saksamaale. Peale sellise agressiooni näitamist otsustas sekkuda Briti peaminister Neville Chamberlain, kes kohtus Hitleriga 1938. aasta septembris kolm korda, et vältida sõda. Kohtumiste käigus sõlmiti Müncheni kokkulepe, mis väitis seda, et kui Saksamaa saab Sudetenlandi piirkonna tagasi, siis ta jätab ülejäänud Tsehhoslovakkia rahule, esialgu sellega lepitigi (History on the net). Hitler polnud kahjuks sõnapidaja mees ja 1939. aasta märtsis hõivas ta kogu Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia valitsus palus jällegi Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkumist, aga kumbki polnud endiselt valmis sõjaliselt sekkuma. Hitleri järgmiseks sihtmärgiks peeti Poolat, mille ründamise korral lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda. Poola ründamist peeti esialgu ebatõenäoliseks, sest Hitler seisis nüüd konkreetse

Politoloogia → Rahvusvaheliste suhete alused
17 allalaadimist
Külmale maale-E-Vilde realistlik romaan
5
docx

"Külmale maale" E. Vilde realistlik romaan

ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Püüdis Jaani mis püüdis, aga asjatult. Koos visati jälle kõva kärakat ja peagi oli tagajärg käes. Tormisel ööl tulid Jaani juurde Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu koos varastatud kraamiga. Oli ju Jaani au ilmaasjata mustatud, nüüd libastuski poiss selles libedal teel ja nõustus kraami varjama

Kirjandus → Kirjandus
122 allalaadimist
Pariisi rahukonverentsist kuni 2-maailmasja ja teherani konverentsini
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

aastal ???? · Põhja-Aafrika JOONIS: El Alami lahinguga pandi piir Sm ja Itaalia pealetungile Suessi kanali suunal. Idast- Suurbritannia väed 1942.USA ja Srb tulid peale Itaalia viis 1943.aasta mais oma väed minema, põhja suunas. Sm ja Itaalia jäid kahe tule vahele. Teherani konverents 1943. USA: ING: NSVL Arutati: · Küsimus teisest rindest. Kus tuleb asutada teine Saksamaa vastane rinne? Üks võimalus Balkanil. Nsvl tahtis Prantsusmaal ja lepitigi kokku, et Prantsusmaal. · Lepiti kokku ka, et pärast Saksamaa purustamist kuulutab NSVL Jaapanile sõja. · Lepiti kokku, et Nsvl piirid taastatakse 1941.aasta seisuga. Tähendas, et Usa ja Ingl. olid nõus Baltimaade liitumise Nsvl-ga (seal hulgas ka Eesti). Hakati rikkuma Atlandi hartat. · Lepiti kokku Poola tulevastes piirides. Poola piirid pidid liikuma läänepoole, kuna Nsvl tahtis Poola ida osa, siis otsustati Poolale anda maar juurde Saksamaa ida

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Ajalugu II maailmasõda
24
odt

Ajalugu II maailmasõda

 NSVL nõudmine oli see, et teine rinne tuleb avada Prantsusmaal (UK ja USA hakkaksid Saksamaale survet avaldama läänest). NSVL plaanidesse käis see, et kui NSVL väed liiguvad idast lääne suunas, siis Balkani poolsaarelt ajavad saksa ja itaalia väed minema, saavad oma väed sinna jätta (et hiljem neid piirkondi saada oma mõjuvõimu alla). Kaugem eesmärk: mõjuvõim Balkani poolsaare riikide üle. Slprst ei tahtnudki, et UK ja USA tuleks sinna võitlema. Lepitigi kokku, et teine rinne avatakse Prantsusmaal.  Pärast seda, kui Saksamaa on purustatud, kuulutab NSVL Jaapanile sõja (neil oli mittekallaletungipakt – ei pidanud Kaug-Idas suuri vägesid hoidma)  NSVL taastatakse 1941. aasta piirides (kiitsid heaks selle, et oli hõivanud Poola ida osa, okupeerinud Eesti, Läti ja Leedu). NSVL-e jäid II MS algusaastatel olnud alad alles. 1

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Külmale maale - Eduard Vilde romaan
8
docx

Külmale maale - Eduard Vilde romaan

ta ju Kaarli ees võlglane. Kui nad kodu poole kõndisid, tulid neile vastu Virgu Mari tema peigmees Luige Mölder ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Anni andis jaanile lihtsalt kätt, ka Jaan ei julgenud Annit kaisutada ega suudelda, nii nad jätsid jumalaga nagu sõber ja seltsimees. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Püüdis Jaani mis püüdis, aga asjatult. Koos visati jälle kõva kärakat ja Jaan oli lubanud neid varastatud kraami hoidmisega aidata

Kirjandus → Kirjandus
416 allalaadimist
Eesti realism Eduard Vilde Eesti draama tõus August Kitzberg
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Püüdis Jaani mis püüdis, aga asjatult. Koos visati jälle kõva kärakat ja peagi oli tagajärg käes. Tormisel ööl tulid Jaani juurde Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu koos varastatud kraamiga. Oli ju Jaani au

Eesti keel → Eesti keel
65 allalaadimist
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

Loomulikult korraldas valitsus Marat'le uhked matused, sest võimul olid tema sõbrad. Kirst Marat' põrmuga asetati Panthéoni, kust Mirabeau kirst oli juba kõrvaldatud. (Ilmnes, et Mirabeau oli olnud salajases kirjavahetuses kuningaga.) Saint-Just pani parlamendis ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile, mis oleks kõrgemal ministritest. Marat' (enne surma) pakutud sõna "diktatuur" tundus Konvendi liikmetele revolutsiooni ideaalidega sobimatu. Nii lepitigi kokku, et ministritest kõrgemal hakkab seisma RAHVAPÄÄSTEKOMITEE ­ LE COMITÉ DU SALUT PUBLIC, mida alguses juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma ÜLDINE JULGEOLEKU KOMITEE (LE COMITÉ DU SURETÉ GENÉRALE). Algas ajastu, mida ajaloolased kutsuvad JAKOBIINIDE DIKTATUURiks, kuid ka TERRORiks. Ometi ei maksa arvata, et enamik rahvast poleks jakobiine toetanud. Just nemad viisid läbi põllumajandusreformi, mis oli maarahvale olulise tähtsusega

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

Loomulikult korraldas valitsus Marat’le uhked matused, sest võimul olid tema sõbrad. Kirst Marat’ põrmuga asetati Panthéoni, kust Mirabeau kirst oli juba kõrvaldatud. (Ilmnes, et Mirabeau oli olnud salajases kirjavahetuses kuningaga.) Saint-Just pani parlamendis ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile, mis oleks kõrgemal ministritest. Marat’ (enne surma) pakutud sõna “diktatuur” tundus Konvendi liikmetele revolutsiooni ideaalidega sobimatu. Nii lepitigi kokku, et ministritest kõrgemal hakkab seisma RAHVAPÄÄSTEKOMITEE – LE COMITÉ DU SALUT PUBLIC, mida alguses juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma ÜLDINE JULGEOLEKU KOMITEE (LE COMITÉ DU SURETÉ GENÉRALE). Algas ajastu, mida ajaloolased kutsuvad JAKOBIINIDE DIKTATUURiks, kuid ka TERRORiks. Ometi ei maksa arvata, et enamik rahvast poleks jakobiine toetanud. Just nemad viisid läbi põllumajandusreformi, mis oli maarahvale olulise tähtsusega

Sõjandus → Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun