Uusplatonism Plotinos · Lunastusõpetus · Maailmal on kaks poolust Keskaeg · Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja
TÄNAPÄEV Aastatel 1939-45 kestnud sõda oli lõpuks läbi. Euroopa oli rusudes, kuid parema tuleviku lootuses algasid ülesehitustööd. Inimesed ei tahtnud enam mõtelda sõjale, mis pani kõikuma eetilised ja moraalsed põhiväärtused. USA vägede poolt 1945. a. Hiroshimale heidetud esimene aatompomm raputas inimkonda ja tõi teadvusse moodsa tehnika hävitava mõjujõu. Järgnevatel aastatel valitses hirm tuumasõja ees, sest erinevate ideoloogiatega superriigid USA ja NSVL seisid lepitamatute vaenlastena vastamisi. Maailm oli muutunud ja sellega koos ka kunsti mõiste ja senikehtinud väärtushinnangud. Keegi ei uskunud enam, et pintsliga võib maailma muuta. Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks.
ääretus maailmaruumis. Renessanss tõi kaasa ka uue jumalatunnetuse. Inimese isiklik suhe Jumalaga muutus tähtsamaks kui tema suhe kiriku kui organisatsiooniga. Renessansiajast hakati Piiblit tõlkima heebrea ja kreeka keelest rahvuskeeltesse. See oli tähtis usupuhastuse seisukohalt. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 175-188) 15 Barokk Sõna barokk tähendab ebatasast pärlit. Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge. Ühelt poolt jätkus renessansi elujaatav hoiak, teiselt poolt oli palju neid, kes taotlesid vastupidist äärmust, eitades maailma ja elades religioosses tagasitõmbumises. Barokiajastu juhtlauseks oli "nopi päeva". Teine mõttetera oli "mäleta surma". Seda ajastut iseloomustas nii mitmeski suhtes edevus või keigarlikkus. Ent paljusid huvitas ka see, et kõik meid ümbritsev sureb ja laguneb kord.
kuri. Protsessid, mis vastandites mõtlemist toetavad, kajastuvad religioonis väga tihti(binaarse opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm). Lõpuks lepitab need vastandid viisil, mis aitab leevendaa inimlikku eksistentsiaalset ängi. Müütilise probleemi lahendust peetakse kogemuslikuks. Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see tekitab seesmiselt kogetud harmoonia(parem ajupoolkera kui vaikiv osa ajust). Võib öelda, et müüt, rituaal ja religioosne kogemus moodustavad terviku, mille komponentideks lahutamine on mõneti meelevaldne
Moskva Vm kirj kui pahad on ladinlikud-kat Leedu 23 vaenlased. Poola-Leedu jaoks tõestada, et Moskva ebausaldusväärne partner. Paavsti poolt vaadates näha liitlast türklaste vastu. Ohtlik, et hakkab pol otsuseid mõjutama. Arusaamisest Vm-l süvendab, et Leedus õigeusukirik eraldub. Tuleb usuline poleemika uniooni vastu, kirikukirjanduses. Kusagil jookseb maailma piir ja tegu lepitamatute leeridega. 9.loeng Ivan III Hinnatud kui Vene maade kogujat ja Moskva suurriiklusele alusepanijat. Paljud rollid omistatud tagasivaates ajaloolaste-publitsistide poolt. Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal
Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui spoonriverlased seda tegid. Astrid Reinla on tähelepanu juhtinud ka lugemisel jäävale ahistava lõpetatuse tundele. Kõik tegelased on surnud (välja arvatud üks) ja nendega ei saa enam midagi uut ega muutuvat juhtuda. Need elulood on lõplikult valmis. PaulEerik Rummo tõstab esile seda, et autor on julgenud ja osanud surra oma tegelastes. Iga lugu räägib selgelt teistest erinev inimene ja on aru saada, et
Tõnäliselt on Bornhöe teadvuse kujunemisele avaldanud suurt mõu Jakobsoni «Sakala», mis hakkas ilmuma 1878. a. Noormees kuulus «Sakala» innustunud lugejate hulka ja on 1879. a. saatnud ajalehe toimetusele ka oma kaastö od; temast kujunes rahvusliku liikumise demokraatliku suuna kindel poolehoidja. Julge väjaastumine balti 'feodaalide vastu, nende laialdaste eesõguste ja sellest tulenevate üiskondlike vä arnätuste terav kriitika, mõsnike ja talurahva lepitamatute vastuolude paljastamine, mida leiame «Sakala» veergudel, on saanud hiljem ilukirjandusliku väjenduse ka Bornhöe jutustuste lehekügedel. Bornhöe oli oma kaasa ja haritumaid eesti kirjamehi, üdse laia silmaringi ning mitmekügsete teadmistega, rohkesti reisinud ja palju nänud inimene. Tundes tervet rida keeli, võs ta kõgi Euroopa vanade kultuurrahvaste vaimuvaraga vahetult tutvuda. Kuigi Bornhöe oli õpinud saksakeelses ning -meelses koolis ja hiljemgi liikus sageli baltisaksa
annaabi.ee 
