majandusliku kasu saamine, mida tehti teiste, ja tavaliselt paraku nõrgemate, arvelt. Asumaades aga püüti saavutada täielikku sõltuvust. Mitmed Balkani riigid, nagu näiteks Albaania ja Makedoonia, suutsid suurriikide mõju alt vabaneda, kuid see tekitas vaid konflikte juurde. Eesmärgiks ei olnudki tingimata konfliktidesse sattumine, kuid samas ei tehtud ka midagi, et neid ära hoida. 19. sajandi lõpus ja 20. Alguses tekkinud kriisikolletele ei olnud ka lepitajat. Vahendaja rolli oleks võinud sobida neutraalne ja mõjuvõimu omav riik. Sellist oli aga võimatu leida, kuna Euroopa suurriikidel olid mängus oma huvid. Näiteks 1905. 1906. aasta Maroko kriisidesse olid kaasatud kõik Euroopa juhtivad suurriigid. Samuti ei saanud USAst lepitajat, kuna Ameerika Ühendriigid olid juba mõnda aega Euroopast sõltumatud. USA huvid olid suunatud Ladina-Ameerikale. Ei saa ka kindel olla, et lepituspoliitika oleks tulu toonud, kuna hilisem
konfliktistiiliks. Selle toimimiseks peavd mõlemad osapooled olema huvitatud probleemi lahendamisest ning suhtuma nii konfliktiprotsessi kui ka teineteisesse mõistvalt. Koostöö puhul on oluline, et mõlemad osapooled saavad välja öelda oma arusaama ja et neid kuulatakse ja aktsepteeritakse. Koostöö tulemus arvestab mõlema osapoole huve ja vajadusi. Mida tähendab lepitamine? Lepitamine tähendab kõrvalseisja sekkumist konflikti, et leida konfliktile lahendus. Lepitajat peavad aktsepteerima mõlemad osapooled ning ta peab jääma võimaliku lahenduse suhtes erapooletuks. Lepitus on põhjendatud ennekõike siis, kui osapooled seda soovivad. Samuti siis, kui konflikt on jooksnud ummikusse, kui üks osapooltest on lootusetult allasurutud. Kui konflikt ähvardab muutuda vägivaldseks, võib olla põhjendatud jõuga sekkumine. Eskaleerunud konfliktide puhul on vajalik esmalt aidata
Kui kaks osapoolt ei saa enam konflikti lahendamisega hakkama vajavad nad abi väljastpoolt. Kõrvalt sekkujat nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitaja peab olema neutraalne nii põhiküsimuse kui ka osapoolte suhtes. Lepitamise puhul on oluline see, et lepitaja ei otsusta, vaid otsustajateks on osapooled. Lepitaja üheks tegevuseks on infosulgude avamine ja suhtlemise taastamine. Langetatud otsused peaksid olema osapoolte vaba tahte ja parima arusaama avaldused. Lepitajat saab kasutada ainult juhul kui mõlemad osapooled on sellega nõus. Lepitamine on õigustatud ,kui on olemas sisulised, protseduurilised või suhtlemisbarjäärid. Lepitamine ei ole võimalik, kui osapoolte suhted on niivõrd halvad, et nad keelduvad mis tahes koostööst. Mida kaugemale on konflikt arenenud ,seda suurem on sekkuja roll konfliktis. Konflikti arenguastmete ja nendele vastavate sekkumismeetodite loetelu on järgmine. Tabel 2 Sekkumismeetodite loetelu
Kui need jõuavad omavahel kokkuleppele, siis on ostus pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui ei saavutada liitude tasandil kokkulepet, siis võib pöörduda ühise avaldusega riikliku lepitaja poole. See on erapoolik asjatundja tööõiguse, tööturu ja ettevõtluse alal selle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsmini, tööandjate ja töötajate liidu ühise kokkuleppe alusel. Ja siis on veel 5-6 paikkondlikku lepitajat. Kui tüli esitatakse riiklikule lepitajale, siis ta võtab selle, kas ise menetlusse või annab üle paikkondlikule lepitajale, kui leiab, et see on otstarbekas ja ei ole niivõrd üleriikliku tähtsusega. Kui peale korduvaid lepitusettepanekuid ikka ei nõustuta, siis tuleb otsustada, kas jätkata lepitamist või see lõpetada. Koostatakse eriarvamuste protokoll ning lepitusmenetlus lõpetatakse.
Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS. Alles siis, kui pooled on läbinud kõik kohustuslikud etapid, kuid leppimist ei ole saavutatud või üks pool ei pea saavutatud kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada streik või töösulg. Otsuse selle korraldamiseks teeb KTTLS kohaselt vastavalt töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit või tööandja. Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt, lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, näidates ära töösulu või streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral töökatkestusest nii oma lepingupartnereid, teisi huvitatud asutus ja ettevõtteid kui ka üldsust. Streigi juhtimiseks valitakse töötajate poolt KTTLS kohaselt streigijuht, kelle kohustus on tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus;
vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS. Alles siis, kui pooled on läbinud kõik kohustuslikud etapid, kuid leppimist ei ole saavutatud või üks pool ei pea saavutatud kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada streik või töösulg. Otsuse selle korraldamiseks teeb KTTLS kohaselt vastavalt töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit või tööandja. Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt, lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, näidates ära töösulu või streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral töökatkestusest nii oma lepingupartnereid, teisi huvitatud asutus ja ettevõtteid kui ka üldsust. Streigi juhtimiseks valitakse töötajate poolt KTTLS kohaselt streigijuht, kelle kohustus on tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus;
Tööandja ja töötajate esindaja on kohustatud nõudmised läbi vaatama 7 kalendripäeva jooksul nende esitamise päevast arvates ning teatama oma otsusest kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. Kui kokkulepet ei saavutata ja tekib töörahu katkemise oht, siis pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole, samuti võivad nad pöörduda tööandjate liidu ning töötajate liidu poole (kahe viimase poolt moodustatud komisjon teatab töötülist riiklikku lepitajat). Kui töötajate ja tööandjate liit kokkulepet ei saavuta, siis on neil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust (KTTLS § 8 lg 1). Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. 88 (KTTLS § 8 lg 2).
annaabi.ee 
