a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m 2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu- müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22
käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt - lisa nr.1. 1.22. Renditasu arvestus, tasumise kord ja kommunaalteenuste ning muude teenuste nimekiri, teenustasu arvestus ja tasumise kord - lisa nr.2. 1.2.3. Ruumide plaan - lisa nr.3. 2. Lepingu objekt. 2.1. Rendileandja annab ja rentnik võta rendile Tallinnas, Pärnu mnt. 999 asuvad mitteeluruumid 2 üldpindalaga 1000 m . 2.2. Lepinguobjekti sihtotstarve on kasutamine laoruumidena
10. Vaidluste ja erimeelsuste lahendamine 10.1. Käesoleva lepingu muutmisest, täiendamisest, täitmisest, lõpetamisest ja lepingutingimuste tõlgendamisest tulenevad erimeelsused püütakse lahendada lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste ja kokkuleppe teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt Harju Maakohtus. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingu dokumendid on lepingu sõlmimise hetkel lepinguobjekti suhtes antud lepingupoolte tahte ainuke väljendus, mis lõpetab kõik varasemad lepingupoolte vahel sama lepinguobjekti suhtes sõlmitud suulised ja kirjalikud kokkulepped ning tehtud suulised ja kirjalikud avaldused. 11.2. Hanke "Eesti Energia Kaevandused AS-i Narva karjääri töötajate veoteenuse tellimine", registreerimisnumber 1189, hankedokumendid ja vedaja pakkumine on käesoleva lepingu lahutamatud osad. Käesoleva lepingu tingimused võivad täpsustada hankedokumentides ja
Maksele lisandub käibemaks. Tavaliselt jäävad vara hoolduskulud liisingu andja kanda ja lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa. Lepingu perioodi lõpuks tuleb tasuda lepinguobjekti väärtus ja omandiõigus läheb üle liisijale. Tooteliising, kus toote valmistaja või müüja on ise liisinguandja ja kaudseliisingu korral kasutatakse mingit vahendusfirmat. Positiivse liisingu tunnused: 1) Liisinguvõtja maksevõime ei nõrgene, sest ta saab hankida vajaliku toote, kui seda vajatakse, mitte siis kui ta on suutunud selleks raha koguda; 2) Liisingu puhul ei pea ettevõtte oma kapitali siduma seega on kapitali tase stabiilsem ning
Kui pooled on sõlminud lepingu, olgugi et see on vormivea tõttu tühine, on nende jõudmine kehtiva lepingu sõlmimiseni märksa reaalsem, mistõttu võivad sellise lepingu kehtivust usaldava poole kulutused olla suuremad. Nii võib vormivea tõttu tühise lepingu kehtivust usaldanud pool kanda kulutusi seonduvalt selle lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade hulka kuuluva korteriomandi
Üürniku ÕKV-d (§ 278 p 1-5): Täitmisnõue § 278 p 1 (puuduse või muu takistuse kõrvaldamine), § 108 lg 2, § 279 § 278 p2 Kahju hüvitamine § 278 p 3, § 115 Üüri alandamine § 278 p 4, § 296; hinna alandamise alaliik § 112. võimalus on keelduda maksmisest (ei saa lepinguobjekti kasutada), üüri alandamise õigus proportsionaalselt (eesmärgipärane kasutamine takistatud). Üüri hoiustamine § 278 p 5, § 298, § 120. Raha tuleb hoida III isiku juures, mida loetakse kohaseks täitmiseks, kui üürileandja kohustuse täidab (notari juures). Väldib vastuvõtuviivituse
a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22
tõlgendusreegli VÕS § 208 lg 2. Kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele, on üldjuhul tegemist müügilepingu regulatsioonile allutatud lepinguga. Sellest üldreeglist on kaks erandit: 1. Töövõtu sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui tellija andis teise poole käsutusse olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Sellisel juhul on lepingust tulenevaks primaarseks kohustuseks töö tegemine või teenuse osutamine, lepinguobjekti hankimise ja võõrandamiskomponent on teisejärguline. 2. Müügilepingu sätteid ei kohaldata sellistele lepingutele, „mille puhul suurem osa poole kohustusest, kes asja muretseb, seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises“. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist töövõtuga. Selle juhu eeldused: kohustutakse võõrandama reeglina alles tulevikus valmistatav asi, kusjuures lepingu juures prevaleerib jällegi töö või teenuse ja mitte võõrandamise komponent
annaabi.ee 
