Leonardo da Vinci (0)

Leonardo da Vinci
( 1452 -1519)
Leonardo da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalias, Anchianos. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Leonardo elas Anchianos umbes viis aastat. 1457 aastal kolis ta oma vanaisa juurde Vincisse. Seal ta läks kooli, kus õpetajad imestasid tema küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis ta lugema, kirjutama, arvutama, geomeetriar ja ladina keelt. 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Seal töötasid ka teised kuulsad kunstnikud , näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Ateljees alustas ta tööd värvide segamise ja lihtsamate piltide joonistamisega, hiljem õppis ta õlimaalidega värvima. 1472 aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i )
Leonardo da Vinci oli esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks. Ta oli renessansiajastu inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Ta oli maalija , skulptor , graafik , arhitekt , teadlane - leidur, kirjanik, edukas õukondlane. Tema saavutused kõigil nendel aladel olid märkimisväärsed. Tema rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16. sajandil ja tehakse seda ka praegu. ( „Üldine kunstiajalugu “ lk 148 )
Leonardo loomingus avaldusid kõrgrenessansi kunsti põhijooned. Üks tema tähtsamaid töid on „Püha õhtusöömaaeg“, mis on maalitud Milano lähedal asuva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali otsaseinale. Iseloomulikult uudne on kompositsioon, kus keskse figuuri, kelleks on Kristus, juurde koonduvad nii maali kui ka söögisaali arhidektuuri perspektiivjooned. See tekitab illusiooni, nagu maal oleks ruumi tegelik pikendus ning legendi figuurid viibivad otse söögisaalis. Teose aluseks on lugu Kristuse legendist. Maalil kujutatakse sügava ehmatusega hetke, mil Kristus viibib oma jüngritega õhtusöömal ning on lausunud sõnad: „ Üks teie hulgast reedab mind.“ Kõik jüngrid peale Juudase väljendavad erutust, see väljendub nende näoilmes, poosis ja liigutustes, mida vararenessansi maalijad ei tundnud . Kuna Leonardo suure katsetajana kasutas freskomaaliks mitte vastupidavaid materjale, hakkas maal tuhmuma juba tema eluajal.
Üks täiuslikumaid portreemaale renessansiajastu kunstis on Leonardo da Vinci „ Mona Lisa“. See kujutab kaunist nais lahtisel terassil istumas unistusliku maastiku taustal. Tema suunurkades on vaevumärgatav naeratus. „Mona Lisa“ on antiikajast arvates esimene vabas asendis portree, milles käed on nähtavad. Leonardo olevat lasknud modelli laulu ja pillimänguga lõbustada, sest ta tahtis vältida tüdimuse ilmet , mida poseerimine põhjustada võis. ( „Peatükke kunstiajaloost“ lk 93-94 )
Lisaks nendele töödele olid tähtsad ka „Maarja kuulutus“ ja „Kuningate kummardamine “.
Leonardo da Vinci suri Prantsusmaal, Clouxis 2. mail 1519 aastal.