põletamine restil; tolmpõletamine; põletamine keevkihis; tehnoloogiad tahke kütuse gaasistamisega 57. Mida näitab liigõhutegur? võimsust ja küttekulu. 58. Millised on põlemise soojuskaod? Millised on teised aurukatlaga seotud soojuskaod? soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; soojuskadu vingugaasi ja teiste põlevate gaasiliste komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis (kadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest) soojuskadu tuha ja lendtuhaga tuha füüsikaline soojus ja põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojus kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu, mida võetakse arvesse siis, kui põlemise kasuteguri arvutamisel soovitakse lähtuda kütuse ülemisest (bruto) kütteväärtusest 59. Nimetage soojuselektrijaamade põhisi seadmeid ja selgitage nende tööd. Katlad- veeauru või kuuma vee tootmiseks
Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900C). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1
· Õhuhulga vähendamise mõju Süsinikoksiidid: · CO2 ei ole tervisele ja keskkonnale otseselt ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme kasutegur, seda vähem CO tekib. Klooriühendid: · Vesinikkloriid tekib põlemisel klooriühenditest, on üks peamisi happevihmade põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F)
antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 % kütuses sisalduvast väävlist. Inertsseadmed jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks. Tsükli töö põhineb gaasivoolu pöörlemisliikumisel. Tsükloni tööd mõjutavad gaasi sisenemiskiirus (kiiruse suurenemisel paraneb tolmu püüdmine, tavaliselt kõige efektiivsem 25 m/s), osakeste suurus (suuremad sadestuvad kiiremini), tsükloni mõõtmed (läbimõõdu suurenemisel väheneb kasutegur). Multitsükloni põhimõte on analoogne
Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900oC). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. Gaasisegust võib mõnda komponenti eraldada ka kondenseerimisega, mis tähendab gaasisegu jahutamist kuni vastava komponendi veeldumis- temperatuurini. Sama tulemuseni võib jõuda ka gaasisegu rõhu tõstmisega. Kondensatsioon ei ole kuigi efektiivne moodus gaasisegude puhastamisel ja tema kasutamine piirdub mõne erijuhuga. 6. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega:
ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. happevihmade põhjustajaid.' · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel kasutegur, seda vähem CO tekib. vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300-500°C. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 57 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 58 Vääveldioksiid Püsivad orgaanilised saasteained (POP)
võimaldab hästi välja tuua kütuse niiskuse ja vesiniku põlemisel tekkinud veeauru rolli kadudes. Põlemise soojuskadude hulka kuuluvad: · soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; · soojuskadu vingugaasi (CO), süsivesinike (CmHn) ja teiste põlevate gaasiliste komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis. Kadu kujutab endast keemiliselt mittetäielikust põlemisest saamatajäänud soojust; · soojuskadu tuha ja lendtuhaga, mis koosneb kahest osast tuha füüsikalisest soojusest ja tuhas sisalduva põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojusest; · kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu. Tavaliselt esineb veeaur suitsugaasides ülekuumendatud auru kujul, seega kujutab see kadude komponent endast veeauru energiasisaldust (täpsemalt, aurustumissoojust ja veeauru
annaabi.ee 
