Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Lisaks sellele, et lendorav on haruldane Eestis ja üleüldse Euroopas, tuleb liiki kaitsta ka mõttega, et ta on loodusliku mitmekesisuse hoidja ja ka rahvusvaheliselt huvipakkuv loodusväärtus.........................................................................................................14 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. aasta määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse
Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Lisaks sellele, et lendorav on haruldane Eestis ja üleüldse Euroopas, tuleb liiki kaitsta ka mõttega, et ta on loodusliku mitmekesisuse hoidja ja ka rahvusvaheliselt huvipakkuv loodusväärtus.........................................................................................................14 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. aasta määrusega nr 52 ,,Lendorava püsielupaikade kaitse
on varem elanud ja Pärnumaal, mida peeti möödunud sajandi esimesel poolel Eesti kõige paremaks lendorava alaks ja kust viimastel aastatel on taas uusi teateid tulnud. Lendorav on pikka aega Eestis olnud kaitse all, kuid see kaitse ei olnud kuigi aktiivne, seetõttu käivitas Eesti Looduse Fond 1991. aastal projekti "Lendorav". Lendorava projekti põhieesmärgiks on olnud ja jääb ka tulevikus aktuaalse info kogumine lendorava leiukohtade kohta. Selleks inventeeritakse lendoravatele sobivaid metsi eelkõige praegu teadaolevate ja lendoravate varasemate esinemiskohtade ümbruses. Lisaks lendoravate leiukohtade tuvastamisele kogutakse leiukohtades teavet lendoravate arvukuse, seisundi, potentsiaalsete elupaikade, bioloogia jne kohta. Projekti käigus kogutud andmete alusel tehakse ettepanekuid lendorava kaitse tõhustamiseks. 1996. aastal koostati juhend lendorava, kui I kategooria kaitsealuse liigi, elupaikades
Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta niimoodi ringi liigub, ega siis vaenlased maga. Midagi huvitavat Ohustatus ja kaitse - Kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse.
millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevadeüleelamiseks. Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all ja Eesti Looduse Fondi vapiloom. Raadiosaatjad lendoravatele Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada.
(5) järglast. Vastsündinud pojad on juba lennunahaga, kuid karvade ja pigmendita. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud loomad ja lahkuvad pesast. Ohutegurid Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt kasvanud ja händkakk asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka haigused, parasiidid ning halvad ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine
liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist viimasel ajal oluliselt kasvanud ja händkakk puule ta pidurdab, painutades saba alla. asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks Pärast puule maandumist jookseb ta kohe looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka teisele poole puud, et võimalike jälitajate haigused, parasiidid ning halvad eest ära pääseda ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised
meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – noorendikud ja lageraielangid, mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasi liikumiseks.Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest. 7 Foto 3. Lendorav pesaõõnes. 4. Toitumine
kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – noorendikud ja lageraielangid, mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasi liikumiseks.Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest.(Lisad: pilt nr. 2 ) 5 Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase,
annaabi.ee 
