antud probleemi lahendada Lendorav ja tema väärtus Lendorav on orava sarnane, kuid veidi väiksem halli värvi öise eluviisiga näriline, kes kuulub looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu 2008 ohualdiste kategooria liikide hulka (EE 2011). Lendoraval on omapärane välimus. Talle on tunnuslik kohev lapik saba, mille abil juhib ta oma lendu. Tegelikult ei lenda ta sõna otseses mõttes, vaid liugleb õhus. Saba kasutab ta pidurdamiseks, painutades seda alla. Lendoravale on omased suured, öist nägemist soosivad silmad. Esi-ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd, mida ta enne õhku hüpates tõmbab pingule õhus liuglemiseks (EE 2011). Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud (Tamm; 2008). 5 Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa – ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde – ja Edela – Eestis
antud probleemi lahendada Lendorav ja tema väärtus Lendorav on orava sarnane, kuid veidi väiksem halli värvi öise eluviisiga näriline, kes kuulub looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu 2008 ohualdiste kategooria liikide hulka (EE 2011). Lendoraval on omapärane välimus. Talle on tunnuslik kohev lapik saba, mille abil juhib ta oma lendu. Tegelikult ei lenda ta sõna otseses mõttes, vaid liugleb õhus. Saba kasutab ta pidurdamiseks, painutades seda alla. Lendoravale on omased suured, öist nägemist soosivad silmad. Esi-ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd, mida ta enne õhku hüpates tõmbab pingule õhus liuglemiseks (EE 2011). Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud (Tamm; 2008). 5 Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde ja Edela Eestis
Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt
kahanenud. Kõikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse. LEVIK EESTIS Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Eestis on pesapuudeks haavad MIKS LENDORAVAD MEIL HARULDASED ON? Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, looduslikel vaenlastel on ilmselt teisejärguline tähtsus
arvukus madalam. Peamiseks populatsiooni arvukust kahandavaks teguriks loetakse sobivate elupaikade kadumist ja muutusi puistute struktuuris, nagu puuliikide koosseis ja pesapuude kadumine. Peamiseks ohuks looduslikele populatsioonidele peetakse elupaiga fragmentatsiooni, kuna selle tulemusena kaob originaalne elupaik, väheneb sobivate elupaigalaikude suurus ja tõuseb elupaigalaikude vaheline isolatsioon. Valus probleem on see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Selliseid õõnsaid haabasid, kuhu ta saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Ja kui vaadata praegust olukorda, siis on näha, et viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud, toimub selge
aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta teha lennunaha ehk lennuse abil. See on nahakurd ees- ja tagajalgade vahel. Tarvitseb hüppajal jalad laiali ajada, kui lennus tõmbub pingule ja muudab keha lapikuks, mis otsekui oksa küljest lahti pääsenud suur leht teise puu poole liugleb. Saba ja lennuse liigutuste abil saab lendorav ka lennu ajal suunda muuta. Puutüvele maandunud, sibab lendorav otsekohe teisele poole puutüve
vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2 kategooriasse. Vähearvukuse põhjused Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Neid ohustavad metsnugis, kakud, kanakull. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Lendorava kaitse
vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all ja Eesti Looduse Fondi vapiloom. Raadiosaatjad lendoravatele Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada. Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud. Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud. "Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks
händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt kasvanud ja händkakk asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka haigused, parasiidid ning halvad ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi, kus võib seetõttu esineda sugulusristumisest tulenevaid haigusi ja viljakuse langust. Olukord Eestis Haruldane liik Eestis. Arvukus on vähenev. Lendoravat on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik). Samuti on
loodusmaastikulembesed liigid, kajastavad tulemused muutusi maastikes. *Randa uhutud lindude seire jälgib merelindude suremust ja seda mõjutavaid tegureid. 13. Millised on imetajate (sh ulukite) seire peamised ülesanded? *Käsitlevad valdavalt kaitsealuste liikide seisundit ja senise kaitsekorralduse edukust, aga ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid. *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta. * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi. *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi. *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest. *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit. 14. Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded?
annaabi.ee 
