Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid. *Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks.
lõikuspidudelt komöödia. Saatürite veidrusedest ja muude küla pidude jämedadest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Kreeka kolmest peamisest pidustusest andsid küladionüüsiad, mida peeti südatalvel Dionysose kui viljakusjumala auks, teatrile koori juhi, kelleks oli arvatavasti külavanem, samuti tragöödia nimetuse. Põhiliselt lõbutsemisele pühendatud jaanuarikuupidustused lenaiad aitasid kaasa hilisemale komöödia arengule. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem.Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitamakõigepealt korraldavatele ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidentit. Seejärel valiti loosiga igale luuletajale esinäitleja ja patroon ehk koreeg jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejatele maksis riik. Näidendi autor kompenseeris ka muusika ja seadis tantsud
.. *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul. Suurte dionüüsiate korraldamisel võeti aluseks varasemad pidustused, eriti lenaiad: külapidu, kus toimus pidulik rongkäik, naised tantsisid ekstaatilisi tantse, rongkäigus kanti Dionysose kuju, türsoseid, tõrvikuid, oldi maskides, joodi veini, lauldi falloselaule. Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Juht oli sokuks riietatud. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud
rongkäik Dionysose kuju ühest templist teise üleviimiseks, ja jumalat kujuteldi juuresviibivana luulevõistlustel, mis hõivasid ülejäänud osa pidustustest. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüüriliste kooride ditürambidele ja tantsuvõistlusele; kolm viimast päeva dramaatiliste mängudele: tragöödiate võistlusele. V sajandi Ateenas peeti Dionysose auks rida pühi (eriti suuri pidustusi peeti neljal korral aastas: Väikesed dionüüsiad detsembri lõpus, Lenea ehk lenaiad jaanuaris-veebruaris, antesteeria veebruaris-märtsis ja Suured dionüüsiad), aga uusi draamasid kanti ette ainult "suurte dionüüsiate" ja lenajade ajal. Detsembris esitati vanemaid lavastusi, parimaid komöödiaid valiti jaanuaris ja uute tragöödiate võistlus toimus S. dionüüsial. Umbes aastal 501-500 suurte dionüüsiate jaoks määratud kord nägi tragöödiavõistlusel ette kolm autorit, kelledest igaüks esitas kolm tragöödiat ja saatüridraama (tetraloogia)
(Mantineia lahinguni), ,,Kyrose kasvatus" Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemise käsitlemine 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist, 6. saj eKr 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Suured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva: kultuslik rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Lenaiad: jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus, samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. orkestra : algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala skeene : algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske theatron: algselt vaatamispaik, hiljem kogu ehitise nimetus ekkyklma: ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks
45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tekkis 6. saj eKr, õitseaeg 5. saj Ateenas, 4. saj üle kogu Kreeka. Aristoteles: tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist. 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Dionüüsiad, kus toimus rongkäik, ditürambide esitamine ja näidendivõistlus. Lenaiad olid veidi väiksem pidustus, esitati samuti tragöödiaid, suunatud kohalikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. Theatron kogu ehitis kokku.
sajandil eKr, sellega algas ka tragöödia. Tragöödia oli pikemates hümnides ning eepilistes lauludes esinev jutustus, mida elavdasid kõned. See arenes edasi jambist tuttava, eetoseid kujutava mängulaadiga tragöödiaks. 44. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Eristatakse suuri dionüüsiad ehk linnadionüüsiad ja lenaiasid. Mõlemates esineti tragöödiatega. Suured dionüüsiad leidsit aset märtsis-aprillis, lenaiad jaanuaris- veebruaris. Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli
annaabi.ee 
