Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna
Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel
Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel
Poliitiline propaganda(kõneparlament):Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind.(ühendkuningriigid) Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine(assambleeparlament).Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Parlamendid võivad olla: Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade huve. NT. Senat USAs Ühe koja plussid: Kahe koja plussid:
Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (va Norra) ja Balti riikidele. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned oma seadusandliku tegevusega. Parlamendi kojad on võrdsed. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: 1) komplekteerimise viisis 2) töövaldkondade jaotuses Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. ESIMESEL JUHUL, näiteks UK's kujutab ülemkoda endast seisulikku esindusorgananit. Valimisi sel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Näiteks UK Lordide kotta kuulub umbes 1200 aadlitiilti kandjat. Töös osaleb neist 1/5, kellel on selles õigus. Need, kes soovivad teha tõsist poliitilist karjääri, kandideerivad valimistel alamkotta. Kujunenud on tava, et poliitilised otsused vaieldakse läbi alamkojas, Lordida kojal on vetoõigus.
Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevda vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel . Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet: 1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed)
Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12. mrtsil 1934. aastal tegid K. Pts ja J. Laidoner riigiprde. 1938. a. muudeti phiseadust, selle phiseaduse jrgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginukogu (lemkoda) 40 liiget. Vrreldes 1920. a. phiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Pts aastal 1938. Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustus osutus liiga kiireks siis see ti kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti Pank pidi mma palju Eesti kullavarusid. 1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist ( Must neljapev).
Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a
annaabi.ee 
