Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad,
Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline Produktiivsus teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Probleemik tuletamise puhul on paronüümide teke. Tavalisemaid tüvemuutusi tuletiste puhul: 1) Alustüvi lüheneb konsonantlõpuliseks, kui liide algab vokaaliga 2) Tüve lõpphäälik ja liite algushäälik kattuvad 3) Tüvevokaali teisenemine 4) Sidehäälik tüve ja liite piiril
-tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Liite aktiivsus näitab, kui tihti kasutatakse seda liidet. Erinevatel ajaperioodidel võib see olla erinev. 4. Konversioon.
Selle üks eesmärk on määratleda väiksemaid tähendusüksused - morfid e formatiiv - generatiivses fonoloogias) Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki). Morfide tähendust on tihti väga raske kirjeldada (nt luge+da). Segmenteerimine e foneemi- või tähejärjendi liigendamine (sõna väikseimad osised võetakse lahti) Morfianalüüsi on tihti väga raske tõlgendada. Mõned sõnad on leksikaliseerunud iseseisvateks lekseemideks. Morfipiirid võivad olla kas läbipaistvad (vastab nii struktuuriliselt kui ka semantiliselt selgelt üldreeglitele) või läbipaistmatu e opaakne. Paljude sõnade tähendus muutub ja iseseisvuvad, seetõttu ei ole võimalik ammendav ja ühemõtteline morfianalüüs. 20. Aglutinatsioon ja fusioon. Aglutinatiivsed sõnavormid - sõnalõppe või muid vorme lükitakse üksteise järele ilma
võrrelda neid teiste sõnavormidega. Morfide piire ehk junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (+). Morfi määratlusse on lisaks tähendusele kaasatud ka grammatilise funktsiooni mõiste, sest tihti on morfide tähendust väga raske kirjeldada. Morfianalüüsi käigus tekib sageli tõlgendusprobleeme (Mitu morfi on näiteks eesti keele sõnavormis järjestamistelegi?). (võib öelda, et sõnad järg, järjestama ja järjestamine on tänapäeva eesti keeles leksikaliseerunud iseseisvateks lekseemideks. Nende sisemised morfipiirid on struktuuriliselt (ortograafiliselt ja fonoloogiliselt) küll olemas ja neid saab etümoloogilisest perspektiivist segmentida, kuid kõik seda liiki sõnade tähendused ei ole tänapäeva eesti keeles reeglipäraselt osade põhitähendustest tuletatavad). Morfipiirid võivad seega olla rohkem või vähem läbipaistvad. Täiesti läbipaistev morfipiir vastab nii struktuuriliselt kui ka semantiliselt selgetele üldreeglitele.
Verb kaotab sellega osa oma valentsist. 36. Valentsi vähendamine: tuletus Tuletistel on väiksem valents kui verbil endil. Levinud eesti keeles (nt hävitama-häving, juhendama- juhendamine). Sel puhul pole see enam verbivorm. 37. Valentsi vähendamine: refleksiivid Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt valentsi ei muuda, küll aga morfoloogilised (puhastuma on 1- valentne, aga ennast puhastama 2-valentne). Refleksiivsus võib olla leksikaliseerunud (nt to shave ja to dress on vaikimisi refleksiivsed). 38. Valentsi vähendamine: middle construction Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest. The book reads easily või raamat müüb hästi (tähendus: on bestseller) 39. Valentsi muutmine argumentide struktuuri muutmine Igal verbil on mingi teatud valents (1-valentsed on tavaliselt intransitiivsed: nt poiss jookseb). Keelesüsteemis on kohe teada, mis valentsilised verbid on.
tähendusega, ei esine kunagi iseseisvalt Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente; nt punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai võib mõnikord esineda liitsõnades, milles ta ei ole vaba, nt inglise keeles some-one, every-one. Some, every ja one on üldiselt vabad, kuid nendes sõnades on nad leksikaliseerunud liitsõnade osadeks. 35. Grammatiline kategooria VT ül. 20 36. Markeeritus ja markeerimatus Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus loomulikkus, lihtsus. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud ((nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Markeerimata foneemide tootmine on vähem vaeva nõudev kui markeeritud foneemide tootmine
annaabi.ee 
