1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute
tänapäeva keeles olemas). • Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka neist omakorda moodustatud sõnad. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed • Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused. Lekseemi teksti kaasamine tähendab tema süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. • Süntagmaatiline seos kajastab lekseemi seost temaga koos esinevate lekseemidega. • Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed). • Paradigmaatiline seos kehtib tekstis esineva lekseemi ja mingite teiste lekseemide vahel, mida ei pruugi samas tekstis esineda. Verbi niitma võrgustik Põhilised paradigmaatilised seosed • semantilised rühmad ja teemaread • hierarhilised seosed: hüperonüümia, meronüümia • sarnasusseosed: sünonüümia
kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kasutamisel inimese ajus. Psühholingvistika tähtsamaid objekte on lapse keelelise arengu uurimine, kuna üks kasutuskõlblik viis hankida teadmisi keelesüsteemi ehitusest ja toimimisest on just selle aste-astmelise kujunemise jälgimine. pöörd- e. konversioonisuhe- sama suhet väljendatakse eri lekseemidega vastavalt sellele, kelle või missugusest vaatepunktist asja vaadatakse rahvusvahelised abikeeled- keeled, mis on loodud eelkõige lootusega, et neist võiks saada universaalkeel, nt. esperanto rakenduslingvistika- on püüdnud leida keeleõppimise ja- omandamise üldisi seaduspärasusi, uurides nt. neid vaheetappe, mida mööda saavutatakse kommunikatiivne kompetents e. suhtluspädevus - võime kasutada keelt nõutaval viisil õigetes olukordades. reduktiivsed muutused e. vähendavad muutused
Morfofoneemid vastavad abstraktsusastmelt arhifoneemidele, kuigi neil ei ole keele fonoloogias niisama loomulikku tagapõhja kui arhifoneemidel. Morfofoneemide ja arhifoneemide vahel ei ole seega radikaalset erinevust. Morfofoneemid võivad morfoloogiakirjelduses tunduda mõnikord abstraktsetena, kuid nende kasutamine on vahel möödapääsmatu. Allomorfivahelduste kolmas, eelmistest palju harvem liik puudutab neid juhtumeid, mille puhul teatud allomorf esineb vaid koos kindlate lekseemidega (child+ren, ox+en). Need allomorfid on klassikalised erandid, ühejuhureeglid. Leksikaalselt määratud allomorfi esinemistingimusi ei saa kirjeldada üldise fonoloogilise konteksti (fonoloogiline määratus) ega kogu morfeemiklassi või mingi naabruses esineva grammatilise kategooria (grammatiline määratus) alusel. Morfide liigituse erijuhtumeid on supletiivsus, mille puhul semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja
Käändelõppe peetakse grammatilisteks morfeemideks, kuigi teatud juhtudel võib neilgi olla konkreetsem individuaalne tähendus, mis on siiski paradigmaatiline Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv
Leksikaalseid suhteid appi võttes on polüseemia liikidena esitatud ka järgmisi: autohüponüümia (nt kana tähendab nii linnuliiki kui ka emast isendit) ja automeronüümia (nt käsi tähendab nii labakätt kui ka labakätt koos käsi-ja õlavarrega). Selle nähtusega paralleelselt tuleb vaadelda homonüümiat, st olukorda, kus on kaks fonoloogiliselt koostiselt sama, kuid siiski eraldi lekseemi. Homonüümiaga, st eri lekseemidega, on tegemist siis, kui fonoloogiliselt kujult samasugused, samasse sõnaliiki kuuluvad sõnad erinevad morfosüntaktilise käitumiselt ja tähenduselt. Verbid laskma (tulistama) ja laskma (lubama). 17. Homonüümia liigid Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu nimetatakse homofoonideks (meiereis ja meie reis); Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu nimetatakse homograafideks looma (sõna loom II-
võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse