mälume igat suutäit kolm Muutke teksti laade korda kauem kui muidu. Teine tase Kuid ikkagi ei piisa leivast; oleme neetult näljased. Kolmas tase Talletan ühe leivakannika; Neljas tase pehme sisu söön ära, Viies tase koorukese aga pistan leivakotti; aegajalt näkitsen seda vähehaaval. Me näeme aega enda Muutke teksti laade kõrvalt kaduvat surijate Teine tase kahvatutes nägudes; ma ahmime süüa, me Kolmas tase jookseme, me tapame, me Neljas tase lamame maadligi, me Viies tase oleme kokku varisemas ja
pärast. Vaene Juss, ei suutnud elada ilma Marita, ning tunnete külluses end üles poos. Armastus on lai mõiste ning ei ole alati mehe ja naise vahel, vaid inimese ja looma vaheline armastus võib olla ka väga tugev. Mitmete aastate möödudes, kui Marist sai Vargamäe uus perenaine, käis Orul karjas Riia, kes tassis oma kassi Millit igale poole kaasa nagu mängulooma. Tüdruk armastas oma kassi nii väga, et pistis ta kassi vahel leivakotti, silgu- ja võikarpide ning piimapudeligi juurde, kui leivakannikas juba otsa oli saanud. Indrek ja Ants ei mõistnud, miks Riia seda kassi nii väga armastas, sest temas polnud midagi erilist. Indrek oli Riiale ühel päeval eemalt näidanud karjalinnu pesa, kes olid tema lemmiklinnud, kuid üllataval kombel järgneval päeval oli keegi linnupojad pesast ära söönud. Indrek ja Ants ei mõistnud kuidas see sai sündida ning kahtlustasid Riia kassi Millit kuritöös.
See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas. REGILAULUD Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma teeks puust hobuse, mis ei hirnu heinusida ega karju kaerasida; hirnub selga istujaid, karjub selga karjujaid *** Peremies, peremehike, perenaene, naesukene, pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti  siis mina tien nied teopäevad , aitan abivaimupäevad, peastan ka korranädala. *** Head olid härjad, suured härjad, lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle. Head olid härjad , suured härjad, veel enam härjad vedasid: sada sülda sangaleppa, tuhat sülda turdapuida. *** ELAMUD
Kohalejõudnutele pakkusid majutust lahke tartlased. Hobused ja vankrid oli võimalik paigutada Tähe tänaval asunud Vanemuise seltsimaja juurde (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Kehvemad ja vaesemad pidulised pidid kohale tulema jalgsi. Väga paljud võtsid selle teekonna isegi väga kaugelt ette. Ainuüksi teekonnale kulus neil 4-5 päeva. Kui lisada veel kolm pidupäeva, oligi nädal või rohkemgi läinud. Kaasas kanti mahukat leivakotti, millest pidi nädalaks aitama. Linnatoit oli ju maainimesele väga kallis ja ta kahtles, kuidas linnas toiduga üldse on ja kuidas see maitseb. Kindlam oli kaasa võtta oma toidupoolne (Palamets, Hillar 1994:12). Kohale jõudmine oli lauljatele küll üheks suurimas probleemiks, kuid kohale jõudsid siiski kõik, kes teekonda alustasid. Jõukamatel oli see lihtsam, vaesematel raskem. Kuid oluline on siiski see, et kohale nad jõudsid ja laulupeost osa võtta nad said. 1.4. Repertuaar
Ta ütleb, et tal on olnud nägemus- ta läheb oma ümmardajaga vaenlase leeri, võttes kaasa viina ja süüa. Olovernese juurde jõudes ta tutvustab end Petuuliast põgenenud heebrea naisena ning ta lubab näidata salateed Petuuliasse. Neljandal päeval seal olles teeb Juudit seal suure peo. Olovernes kutsub Juuditi enda juurde, Olovernes joob liiga palju viina ja jääb purju. Olovernes saadab lähikondlased minema ja jääb magama. Juudit raiub tal pea otsast, paneb selle enda leivakotti ja läheb tagasi Petuuliasse. Ta ütleb, et koidu ajal tuleb petuullastel tungida kallale Olovernese vägedele, kes avastades väepealiku puudumist põgenevad. Juudit olevat elanud 105 aastaseks ja maetud koos oma mehega ühte hauda. Pilet nr 11 1. Petrarca elu ja looming, sonett (olemas piletis nr 9) 2. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal Pilet nr 12 1. Boccaccio elu ja looming 2. Ülevaade "Dekameronist" (1313 - 1375.a. elas). Novelli looja. Novella - Vaimukas lühijutt.
Läheb O vägede juurde ja ütleb, et ta põgenes P'st. Palub viia ennast O ette, öeldes, et tahab näidata lühemat teed linna. J lubab juhtida O väed Jeruusalemma. O on J'st huvitatud ning kõik O mehed harjuvad tema ja tema ümmardajaga. Neljandal päeval teeb O suured joodud ja laseb J enda juurde tuua. J ehib end ilusaks ja läheb. O jõi end purju ning saatis enda ustavad mehed minema ja jäi magama. J võttis O mõõga ja raius tal pea otsast. J pani O pea leivakotti ja läheb P'sse, kus see pannakse linnamüürile teiba otsa. J ütleb, et tuleb O väge rünnata. O väed taganevad ning kaevud vabanevad ja Jeruusalemm on päästetud. J sai kangelaseks, elas 105aastaseks ning maeti oma kadunud mehe Manasse kõrvale. 30. Iiobi lugu See raamat sarnanaeb kõige rohkem näidendilem sisaldades dialoogi ja monoloogi, aluseks on jumala ja saatana kihlvedu, kus kaheldakse inimese olevuses. M.Boulgakov ,,Meister , Goethe ,,Faust"
Peremees paks ja punane nagu puik, veri näost välja tulemas. Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb! KESKEALINE MEES. Hull jutt puha! VANA NAINE (nagu enne). Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema välja õpetas? Vana Rein ei jõudnud teopäevi ära teha, kui siis pandi mõisa poolt vana Aasta Mats sinna sulaseks, et see teopäevad tasa teeks. Tee teopäevi, kui leivakotti kaasa panna ei ole! Aga varsti hakkas va Aasta Mats ka paksuks ja punaseks minema, tegi ikka teopäevad tasa ja kõik ja kiitis ise igal pool, et ta nii hea köha peal veel ei olla teeninud kui Räägul. Muudkui - ühel heal päeval olla Matsil see "sõna" metsas meelest ära läinud, ei ole ennast enam inimeseks tagasi muuta saanud. Jooksnud küll tagurpidi käpukil ümber kivi, aga see "sõna", see ei olla tal enam meelde tulnud. Kui siis jooksnud
» «Hea meelega.» «Noh, siis lähme teele, tasemad kui vaimud. Kui sind küsitakse, siis vasta sosinal, muidu pea suu!» Gabriel tõusis üles ja käskis Siimu enese ees käia. Nad läksid metsa servale tagasi, kuhu kimp maha oli jäänud. Gabrieli käsul pidi röövel kimbu oma selga võtma. Seda nähes ei suutnud Agnes naeru pidada. «See ei ole muud kui õigus,» ütles Gabriel. «Mina pean tema sõjariistu tassima, siis kandku tema selle eest minu leivakotti.» Nad lahkusid suurest metsast ja kõndisid üle kõrge nurme- ja nõmmemaa kirde poole. Kolmetunnilise rändamise järele tuli jälle suur mets vastu, mis sel ajal, nagu osalt veel praegugi, Kose ja Jägala jõe kaldaid mitme penikoorma ulatuses kattis. Kõige selle rändamise ajal ei räägitud peaaegu sõnagi. Kui nad madalast Kose jõest läbi olid läinud, jäi Gabriel seisma ja pööras enese Siimu poole, kelle otsaesiselt higi maha tilkus:
annaabi.ee 
