pööraks, ei saaks vastukajadest arugi. Näiteks on raamatus lause: ,,Armastab? Kui ta poleks kuulnud, et armastus on olemas, siis ta poleks kunagi seda sõna kasutanud". Kui ei ole olemas sõna ,,armastus" ei saaks keegi seda kasutada. Sõna ,,armastus" asemel oleks mõeldud mingi muu väljend tunnete avaldamiseks. Kui ei ole olemas sõna, ei ole võimalik seda ka kasutada. ,, .. Me oleme kõik loodud selleks, et piinelda, ja et me kõik teame seda ja leiutame aina abinõusid, et ennast petta. ..", ,,Inimesele on selleks mõistus antud, et ta vabaneks sellest, mis teda ärritab." Oskus vabaneda kõigest häirivast ja ebavajalikust, teeb inimese võimekaks ja tugevaks. Kannatades ära kõik mis elu ette heidab, tapab inimese peagi. Tuleb osata valida õigeid sõpru, töökohta, kooli, elukohta. Õigeid valikuid tehes, ei ole kannatuste lävi nii suur. Kuid õigeid valikuid saavad teha ainult targad inimesed ning need kellel on mõistuse hääl olemas
maailmas konkurentsi-võimeline. Noorte teadlaste tööd peab väga agaralt soodustama, sest üks geniaalne mõttevälgatus võib tähendada palju. Nii oleks aastate pärast EL energiamajandus peaaegu täiesti sõltumatu teistest maadest. Iseseisvalt majandav energiamajandus tähendab ka väga suurt sõltumatust teistest riikidest. Energia pärast ei peaks me enam muretsema. Näib küll naeruväärselt liiga lihtne jutt, et leiutame midagi uut ja kõik on korras. Aga on meil mõnda muud võimalust? Aafrika liigub üha rohkem meie tähelepanu keskmesse. Must Manner on ideaalne näide kõigist neist hädadest, mis on hetkel maailmas aktuaalsed. Seal on näljahädad, puhast joogivett napib, AIDSI levik on tohutu, suuremad jõed kuivavad ja nii edasi… Kuidas seostub see Euroopa Liiduga? Siiski, Aafrika viletusest saame meie üha rohkem osa. Kõik on näinud kindlasti pilte poolnälgivatest aafriklastest, kes
) 7 Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud.Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika: • Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks • Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud
) Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud. Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika: · Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks · Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed
moraalinormid. veidruse argument - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime. Kuid sellist võimet meil ei ole. Tuleb järeldada, et neid väärtusi pole olemas. Mackie: moraal on väljamõeldis. me leiutame seda, mitte ei avasta eest. Kriitikat Mackie suhtes: relatiivsuse argumendi vastu – moraali mitmekesisus ei näita objektiivse moraali puudumist veidruse argumendi vastu – moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et nad osutuks veidrateks. Subjektivism – leidub moraalifakte, kuid nad on subjektiivsed, inimvaimust sõltuvad faktid.
Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema erilinevõime. Kuid sellist võimet meil ei ole. Lihtsuse printsiibi alusel - ilma vajaduseta mitte suurendada objektide liikide arvu - tuleb järeldada, et väärtusi pole olemas. Mackie: moraal on väljamõeldis; see on midagi, mida me leiutame, mitte ei avasta eest. Vastuseid Mackie’i argumentidele: Mackie’i veateooriat on kritiseeritud tema realismivastaste argumentide kriitika kaudu. Relatiivsuse argumendi vastu võib öelda, et moraali mitmekesisus ei näita veel, et objektiivne moraal puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust, irratsionaalsusest, mitte objektiivse moraali puudumisest. Veidruse argumendi vastu: moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et
Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema erilinevõime. Kuid sellist võimet meil ei ole. Lihtsuse printsiibi alusel - ilma vajaduseta mitte suurendada objektide liikide arvu - tuleb järeldada, et väärtusi pole olemas. Mackie: moraal on väljamõeldis; see on midagi, mida me leiutame, mitte ei avasta eest. Vastuseid Mackie'i argumentidele Mackie'i veateooriat on kritiseeritud tema realismivastaste argumentide kriitika kaudu. Relatiivsuse argumendi vastu võib öelda, et moraali mitmekesisus ei näita veel, et objektiivne moraal puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust, irratsionaalsusest, mitte objektiivse moraali puudumisest. Veidruse argumendi vastu: moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et
Konkreetses suhtlusolukorras näib üsna vältimatu, et hääli või kriipse sunnib inimese tegema mingi tema teadvuse olek, mida võiks mõtteks nimetada ja mis peab ilmselt olema olemas enne neid hääli või kriipse. Inimestel põhinev mudel 33 Ka keele tekkimise või muutumise peale mõeldes – kõigepealt ikka kohtume senitundmatu liblikaliigiga ja alles seejärel mõtleme talle nime välja, või kõigepealt leiutame jalgratta ja alles seejärel moodustame selle tähistamiseks liitsõna. Mitte vastupidi. Kuna võimalikke mõtteid on oluliselt rohkem kui väljaütlemis- kõlbulikke (sh realistliku pikkusega) häälikukombinatsioone, ei saa sõnad ja mõtted kuidagi omavahel otseses vastavuses olla. Nagu igasugune kodeerimisprotsess (vt nt Shannon 2001), viskab ka mõtete sõnade abil kodeerimine vältimatult ja pöördumatult infot ära, ehk kõneleja suhtlustaotlus saab kuulajani jõuda vaid osaliselt
annaabi.ee 
