Siis veel ü k s paik sull' üle jääb, Kas emasüdant tunned sa? kus nutta julged igal a'al: Nii õrn, nii kindel! Muutmata truu, kindla emarinna naal! ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Mõnd' kallist südant kautsin, mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees.
kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant iialgi! ,,Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad elad südames, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa!
on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvad au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlg´vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks lääb! siis veel üks paik sull´ üle jääb, kus nutta julged igal a´al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd´ kallist südant kautsin, mis järel´ nuttes leinasin, aeg andis teist mull´ tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! 5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust
kus varjul truudus, arm ja õnn. siis veel üks paik sull' üle jääb, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kus nutta julged igal a'al on pelgupaiga leidnud sääl. truu, kindla ema rinna na'al. Kõik mis nii harv siin ilma pääl Mõnd' kallist südant kaot'in, on pelgupaiga leidnud sääl mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teised tagasi: Kas ema südant tunned sa? ei ema südant iialgi! Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb Analüüs: Lydia koidula peab ema enda jaoks su õnnetusest osa saab. väga oluliseks isikuks, kes kaitseb teda alati ning toetab teda, kui teised põlgavad. Kui inimeste liikuvat Maarja-Liis Ilus-ema süda: http://
kui kõik sind põlgavad, vihkavad kui usk ja arm sust langevad- Siis emasüda ilmsik läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant- iialgi! Tema esimene näidend oli "Saaremaa onupoeg", mille ta kirjutas 1870. aastal ja mis etendus "Vanemuises." Sellega pani ta aluse rahvuslikule teatritegevusele, eesti teatri sünnile. Teine kuulsam näidend oli "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." See oli anekdootlik lugu tegelikkusest. Seda on mängitud veel tänapäevalgi. Sellest on tehtud telelavastus. 1880
kui kõik sind põlgavad, vihkavad Kas laimab võõra kadedus, kui usk ja arm sust langevad- sa siiski elad elad südames, mu isamaa! siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, Mu isamaa on minu arm, kus nutta julged igal aal: ja tahan puhata, truu, kindla emarinna naal! su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Mõnd kallist südant kaotasin, Su linnud und mul laulavad, mis järel nuttes leinasin, mu põrmust lilled õitsetad, aeg andis teist mul tagasi: mu isamaa! ei emasüdant- iialgi!
kui usk ja arm sust langevad- sa siiski elad elad südames, mu isamaa! siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, Mu isamaa on minu arm, kus nutta julged igal aal: ja tahan puhata, truu, kindla emarinna naal! su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Mõnd kallist südant kaotasin, Su linnud und mul laulavad, mis järel nuttes leinasin, mu põrmust lilled õitsetad, aeg andis teist mul tagasi: mu isamaa! ei emasüdant- iialgi! Kokkuvõte Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud
Ta oli tõusnud Pärsia kuninga joogivalajaks. See oli amet, mis usaldati täiesti ustavale inimesele. Selleaegsed atentaadid valitsejate vastu ei olnud mitte pommiplahvatused vaid just mürgitamised jookidega. Joogivalajat pidi valitseja täielikult usaldama. Nehemja sai kuulda oma vennalt Hanani´lt (Hannanja) ja Jeruusalemma jäänud juutidelt, milline on linna ja templi ja rahva olukord ja see läks talle väga südamesse ( Ne 1,4 Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.) Nehemja saadeti asevalitsejaks Jeruusalemma. Rahvas oli juba osaliselt tulnud tagasi, aga ei olnud seda, kes oleks taastanud Jeruusalemma müürid. Müürid olid varemetes. Parem ei olnud ka rahva ja Jahve suhe. Levinud olid Kaanani kujutlused ja kombed. Nüüd tuleb Paabeli vangipõlvest tagasi rahva osa, kes pagenduses on rangelt jälginud, et esivanemate usk oleks puhas
kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvad au, kiitust, sõbrust tunda saad, kui kõik sind põlg'vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad - siis emasüda ilmsiks lääb! Siis veel ü k s paik sull' üle jääb, kus nutta julged igal a'al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd' kallist südant kautsin, mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi!