ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on
sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood Nymphes des bois, déesses des fontaines, Chantres expers de toutes nations, Changez vos voix fort claires et hautaines En cris tranchans et lamentations ... Metsade nümfid, allikate haldjad, kõigi rahvaste parimad lauljad, muutke oma hääled, kõlavad ja uhked lõikavaiks karjeiks ja kaebeiks ... Josquini põlvkonna suurimad polüfooniameistrid, kes tegutsesid Euroopa tähtsaimates õukondades:
·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael) ·kompositsioonis lähtuti jälgitavusest: vorm on selge ja liigendatud võrdseteks osadeks ·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste
Renessanssiaegne harmoonia on põhiliselt üles ehitatud kolmkõladele ja sekstakonrdidele. Muusika oli enam seotud teksiga, rütm lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai väljenduslik laulev meloodia. Rennessassi ajal kirjutati palju polüfoonilist muusikat. Põhiliselt kirjutasid seda muusikat Madalmaade koolkonna heliloojad. Üheks suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez. Tema tuntuimad teosed on ‘Leinaood’ ja ‘Relvastunud mees’. Selle koolkonna viimane suurkuju oli Orlandus Lassus. Ta kirjutas ligi 2000 heliteost, millede hulgas oli nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat. Minu arvates iseloomustab tema teoseid värvikas harmoonia. Saatepillidena kasutati vioolasid, lautot, trompeteid, tromboone, klavikordi, klavessiini ja orelit, mis oli tähtsaim kirikupill.
·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael) ·kompositsioonis lähtuti jälgitavusest: vorm on selge ja liigendatud võrdseteks osadeks ·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane
Teksti rütm hakkab lihtsustama. 4. Tekst määrab muusikalise vormi. 5. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslikuks laulev meloodia. Loomulik liigendus inimese hingamise järgi. Renesanssi stiil kujuneb paralleelselt hilisgootiga ilmingutega. 14.saj Pm-Itaalia ilmalik muusika 15.saj Madalmaad 15.saj lõpp- 16. saj esimene veerand kõrgrenesanss-> Josquin Desprez- tegutses Itaalias. 1520-1530 hilisrenesanss( Barokki mõjudega) J.Despres ,, Leinaood Johannes Ookhemi mälestuseks'' Renesanss-madalmaade vokaalsümfoonia(mitmehäälsus) ajastu Barokk- Basso Continue ajastu Klassitsism- funktsionaalharmoona ajastu
trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel. Lk. 6 Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine.(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt ,andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega. 4.Humanism. Afektikeel. Orlando di lasso. Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda
annaabi.ee 
