Underiga · Murdeluuletaja Looming: · Luuletas, kirjutas mälestustekogusid, näidendeid · Eripära: võrumurdeline keelepruuk · "Aga kurvim päev meie Stokholmis elamise paarist kuust oli siis, kui Teine maailmasõda lõppes, s.o 7. mail 1945, ja kui Stokholm sel puhul hullusti juubeldas. Vaatasime seda hõiskamist ja tralli pealt Regeringsgatani kõrgelt viaduktilt alla Kungsgatanile. Noorsugu liikus mööda tänavat suurtes troppides ja seistes veoautodel. Lehvitati Rootsi, Taani ja Norra lippe. Ja kisas see noorus ning laskis end minna -- see oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [--] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu." - "Lahkumine" Henrik Visnapuu · 1890 1951 · Läbis algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas
Noman Çelebicihani hukkumise mälestuseks, millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu laialiminemist ja ümbervalimist, Krimmi riigiametnike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini ausamba mahavõtmist. Simferopolist ja mujalt Krimmist pärit krimmitatarlaste kõrval avaldasid meelt Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Lehvitati Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe ning kanti loosungeid krimmitatarlaste õiguste taastamise ja Euromaidani toetuseks. Meeleavaldusest osavõtjad kiitsid heaks pöördumise Ukraina Ülemraada poole, milles nõuti Krimmi parlamendi kohest laialisaatmist ja ümbervalimist ning vastava seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust
Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd ja edaspidi väärikalt kanda kui rahvuslikku pühadust. 4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe. 15. juulil 1988 heiskas Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1 Suure Munamäe torni Eesti rahvuslipu. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp. 17. juunil 1988 lehvitati lippe Lauluväljakul NLKP 17. konverentsi delegaatide teelesaatmisel. 23. juunil 1988 avaldati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s", millega tunnistati sinine, must ja valge eesti rahvusvärvideks. 20. oktoobri 1988. a
Rahva Medžlie korraldatu meeleavaldus Noman Celebicihani hukkumise mälestuseks, millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu laialiminemist ja ümbervalimist, Krimmi riigiamentike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini ausamba mahavõtmist. Veel avaldasid meelt Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Lehvitati Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe ning kant loosungeid krimmitatarlaste õiguse taastamise ja Euromaidani tõetuseks. Skandeeriti: "Ukraina", "Слава Україні! Героям слава!", "Слава кримськотатарському народу!", "Банду геть!", "Millet, vatan, Meclis!" ("Rahvas, isamaa, Medžlis!"). Need kes meeleavaldusest osa võtsid, kiitsid heaks pöördumise Ukraina Ülemraadapoole,
Suurendati lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus ja seetõttu juhtus palju õnnetusi. Sõja alguseks olid lennukid saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid lennukid. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid siiski ilma relvastuseta. Kui vastased juhtusid õhus kokku saama, siis lehvitati ja naeratati üksteisele. Selline sõprus ei kestnud, siiski kaua. Ei ole täpselt teada, kes esimesena vaenlase lennukit ründas. Varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. Lennukiinseneride peamine lahendamist vajav probleem oli seotud sellega, kuidas üldse ettepoole tulistada. Sest kuulipilduja ja vastase vahele kippus tihti jääma propeller 1915
Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud Muinsuskaitse päevadel välja Eesti lipp. Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske. See oli pigem periood kui lehvitati lippa ja lauldi isamaalisi laule. Mais sai väga populaarseks Alo Matiseni 5 isamaalist laulu. 1 NELJAPÄEVANE TUND PUUDU Kui seni erinevatel sündmustel oli tollane riigi valitsus ametlikest asjadest kõrvale jäänud, siis juuni 1988 toimus pööre. Asendati K. Vaino EKP esimese sekretäri kohal V. Väljasega. Vastuseis Vainole oli üldine. Väljas oli eestimeelne kommunist. Tema saamisega EKP etteotsa hakkas EKP lõhenema. EKP, kes oli vanameelne ja
tingimused destruktiivseks tegevuseks neile talupoegadele, kellel oli selleks kalduvust ja pealehakkamist. Impulss mõisa vara rüüstamiseks ja hävitamiseks tuli kindlasti linnast, kuigi tegelikud põletajad polnud igal pool sugugi linlased. 8 Mõisate ründamist ei saa siduda ühegi konkreetse ideoloogia või parteiga. Mõisate rüüstamisel Eestis oli aga rohkem või vähem näha ka poliitiline külg – lauldi revolutsioonilisi laule, lehvitati punast liüüu, juhid kandsid punaseid eraldusmärke, koguti raha revolutsioonikassasse. Linnast tulnud pidasid kõnesid, hüüti loosungeid „Maha isevalitsus!“, kuulutati ühinemisest sots dem parteiga, mõisnikke võeti pantvangi. Keda taheti vahetada linnas vahistatute vastu. Üldiselt koheldi mõisnikke eestis suhteliselt leebelt, teadmata asjaoludel tapeti vaid üks neist (Peningi mõisnik Arthur von Baranoff). Osa said peksa. Ülestõusnute terror ei väljendunud