RIASRANNIK IIRMAAL Kadri Kiiker Eva-Susanna Reedi MHG 10c ASEND Iirmaa edelarannikul Läheduses pole väga tuntud kohti Lähedal on kolm lennujaama: Reenroe, Bantry Aerodome, Kerry Airport Lähedal palju majutuskohti Saab tegeleda sukeldumisega Surfivõimalus TEKE Riasrannik-rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Need on olnud endised jõeorud, mis nüüd on veega täitunud, võivad olla mitukümmend km pikad. Veel: Pürenee ps loodeosas (Galicia), Suurbitannia saarel (Cornwalli ps), ja Mustal merel (Krimm). KASUTATUD KIRJANDUS http://www.panoramio.com/photo/3581068?source=wapi&referrer=kh.google.com http://www.panoramio.com/photo/3214892?source=wapi&referrer=kh.google.com
See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j õeorg ude üleujutusel kohtades, kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti
TEKIVAD SETTESAARED JA JÕGI HARGNEB. KAASATOODUD SETETE TÕTTU TEKIVAD EGIPTUSES NIILUSE, VENEMAAL DELTATASANDIKUD, VOLGA JA LEENA, MIS ON LIIGESTATUD RUMEENIAS DOONAU, BANGLADESHIS GANGESE, USA JÕEHARUDEGA. MISSISSIPI, BRASIILIAS AMAZONASE DELTADTASANDIK LIMAANRANNIK LIMAANID ON LEHTRIKUJULISED LAHED, MIS ON TEKKINUD JÕE- SUUDMETE ÜLEUJUTAMISE TÕTTU. JÕEL ON LEHTERSUUE. ESINEB MUSTA JA AASOVI MERE RANNIKUL PADUMERE RANNIK KUHJERAND, MIS TEKIB LOODETE MÕJUL. TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ
Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa jagunevad: oru- ehk mäeliustikud ja mandriliustik Mäeliustikud - libisevad mägedest mööda orgusid alla inimtegevus põhjustab: tahk, mis läbi atmosfääri sinna satub, sulatab koos päikesekiirguse mõjuga liustikke aina enam pidevas muutumises (koopad liustike sees)
varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri , 5 promillist kuni 30 promillini. Eriliselt kõikuv on vee soolsus seal, kus ookeanidesse jõgede suudmealadel. Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel. Delta on aga jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mis sarnaneb kujult kreeka tähele. Delta kujuneb, jõevoolu, lainetuse ja loodete tõttu ja võib kiirelt kasvada. Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib merevesi neisse sisse kanduda ja samas voolab sisemaalt kogu aeg juurde magevett
tegelikult korvõieliste hulka ja seega on tema õied koondunud korvõisikusse. Kuid rukkilille korvõisikud erinevad tunduvalt enamike teiste korvõieliste õisikutest. Erinevus tuleb sellest, et rukkilille õisikute serval olevad äärisõied on lehtrikujulised. Huvitav on ka see, et need õied on üksnes mesilaste ligimeelitamiseks, neist ei arene seemneid ja neis pole ka õietolmu. Mesilastele pakuvad aga rukkilille õied rikkalikult mesimagusat nektarit. Õisiku keskel asuvad putkõied, millest arenevad seemned ja milles on ka normaalsed tolmukad.[5]
Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. Laidrannik-rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed ehk laiud. Tekkinud seoses maakoore aeglase tõusuliikumisega peale jää-aja lõppu Riasrannik-rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed. Endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud Dalmaatsia rannik-rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Liustikud on väga head kliimamuutuste indikaatorid. Jahedatel perioodidel liustikud kasvavad ja seovad endasse suurel hulgal vett, soojadel perioodidel aga kahanevad ja vabastavad selle uusti
laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Laidrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste saarekeste – laidude ahel. Riasrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Dalmaatsia rannik- rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Liustikud on meile tähtsad, sest seal peitub 2/3 maailma mageveevarudest, kujundavad pinnamoodi. Reguleerivad maailmamere taset, kliimamuutuste
5). 2. Vee kogunemist tekki tuleb vältida. Kui tormiluugid ei jaksa võimaldada küllaldast vee äravoolu, peab vähendama kiirust või muutma kurssi või tegema mõlemat. Sulgemisseadmetega tormiluugid peavad olema alati töötamisvõimelised, perioodiliselt kontrollitud ja lukustamata. 3. Kaptenid peavad olema teadlikud järsu murdlainetuse võimalusest teatud piirkondades või teatud tuule ja hoovuse koosmõju toimel (jõesuudmed, madalikualad, lehtrikujulised lahesopid jne.).Sedasorti lainetus on iseäranis ohtlik, eriti väikestele laevadele. 4. Erilist tähelepanu nõuab sõit tagant- või põntslaines (following or stern quartering seas), sest siis võivad ükshaaval, järjest või üheaegselt ilmneda sellised ohtlikud nähtused nagu parameetriline resonants, hälve külglainesse (broaching to), püstuvuse vähenemine laineharjal ja ülemäärased kreenid, tekitades kaadumisohu. Täpsemaid nõuandeid, kuidas
Kuslapuu tunneme metsas või niidul, aga ka linnapargis ära hallikasroheliste lehtede järgi. Need on pehmete karvadega kaetud ja tunduvad üpris õrnad, asetsevad okstel vastakult. Talvel paistavad põõsad juba kaugelt silma väga haraliste heledate okste tõttu. Kui lähemale minna, siis selgub, et ka pungad on harali: peaaegu risti oksaga, millele nad kinnituvad. Pungad on küllaltki pikad ning teravad, neid on ühe lehe kaenlas ridastikku mitu tükki. Suve algul kaunistavad kuslapuud lehtrikujulised õied, mis on mesilastele heaks meeallikaks Õied on küll valged, lõhnatud ja veidi tagasihoidlikud, kuid igal juhul tasub neid lähedalt vaadata. Paarikümne sentimeetri kauguselt märkate nende peent keerukat vormi ja hoolikat viimistletust. Sügisel ehivad harilikku kuslapuud aga loendamatud punased marjad. Huvitav on see, et sageli on tal kaks marja alusel kokku kasvanud. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid
annaabi.ee 
