looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel kasvades võivad kase oksad "piitsutades" männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni. Harvendusraie männikus Võra ei tohi liigselt lüheneda. Põdra ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist. Pärast 40 aastat põder ei ohusta. Valgustusraied lehtpuupuistutes Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 meetri kõrguses lehtpuunoorendikus. Kui elusvõra on poole puu kõrgusest lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast raiet puud nõrgenevad. Varajase valgustusraie puhul võib kännu ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet. Valgustusraied lehtpuupuistutes Kase ja haavanoorendikes peaks peale teist valgustusraiet allesjäävate puude arv hektaril olema 18002000. Kase kasvatamisel on ka seisukoht, et esimesel
Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied Eesmärk on luua võimalus metsade loodulikuks uuendamiseks, parandada nende seisundit ja püsikindlust. Valikraie tegemiseks tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puuud.
Mulla lähtekivimid nõrgalt karbonaatsed. Taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Puurindes domineerivad kased/kuused/haavad või hall lepp. Puurindes võib üsna arvukalt kasvada laialehiseid liike (pärn, jalaks, saar), kuid domineerivad on nad harva. Põõsarinne liigirikas ja olenevalt puurinde liitusest hõre kuni tihe. Rohurinne liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik puhmarinde puudumine. Levinud peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. 1.5.2. sõnajala kkt.- madalamatel reljeefielementidel, võib kohati liigniiske olla. Puurindes kask, sanglepp, saar, kuusk, haab, toomingas, rohurindes vähe salutaimi. 1.6. Soovikumetsade tüübirühm- perioodiliselt liigniisked, toitvad veed suhteliselt karbonaatsed. Esineb turvastunud huumuse horisont
kõrguse, aastaaja kui ka kellaaja järgi. Neid seaduspärasusi võib tugevalt mõjutada ja muuta ilmastik. Külmade ja sajuste ilmade korral võib CO2-sisaldus ka keskpäeval suureneda. Kõrgema täiusega puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb kiiremini. Mets ja tuul Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab tugevasti puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO 2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes
elutegevust ning selle käigus suuremat CO2 eraldumist. Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Rootsis läbi viidud uurimuses (Akselsson et al., 2004) leiti, et kuusikutes akumuleerub aastas keskmiselt 200 kg C ha-1, männikutes 150 kg C ha-1 ja erinevates lehtpuupuistutes ca 400 kg C ha-1. Isegi alusmetsa mõju süsiniku akumulatsioonile võib olla oluline: rohelise lepa (Alnus crispa) alusmetsaga männikus (Pinus banksiana) oli süsiniku sisaldus mullas oluliselt suurem, kui alusmetsata männikus (Vogel & Gower, 1998). Aastane süsiniku emissioon võib olla sidumisest suurem ka mõnedes kuivendatud soometsades.
sisalduses nii kõrguse, aastaaja kui ka kellaaja järgi. Neid seaduspärasusi võib tugevalt mõjutada ja muuta ilmastik. Külmade ja sajuste ilmade korral võib CO 2- sisaldus ka keskpäeval suureneda. Tihedamates puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb intensiivsemalt. Mets ja tuul Tuule tähtsus Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes
domineerivad harva, pealegi on kõvade lehtpuuliikidega nn. salulehtmetsi säilinud vähe, enamus neist on kultuurpuistud. Boniteet Ia I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat (KD), saluhein (KD), koldnõges (KD), metstarn (K), harilik kopsurohi (K), metspipar (K), lõhnav varjulill (K), salu-siumari (K), sinilill, salu-tähthein, mets- tähthein, võsaülane, kollane ülane, metstulikas, sõrmtarn, imekannike, naistesõnajalg, longus helmikas, kevadine seahernes, ussilakk, longus helmikas,
annaabi.ee 
