Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H
pöördutakse täiskasvanud inimeste poole ,,Sina" peale. Ühiskonnas on juba juurdunud arvamus, et kõikide inimeste õigused on võrdsed ja ei eksisteeri ,,Teie", vaid on olemas ,,Sina". Venelastel on jäänud kombeks nimetada täiskasvanuid inimesi ,,Teieks". See tuleb vanast traditsioonist, et endast vanemaid ja elukogenud inimesi tuleb austada ja näidata seda ,,Teie" kasutamises. Soomlaste ja eestlaste vahel on ka eripärasusi suhtlemises. Soome autor Lehtonen kirjutab, et on teada, et eestlased on ,,kõvad vaidlema ja vaidlevad nad ka soomlastega". Autori sõnul, sellest ei tule midagi välja, sest soomlased taluvad vaikides kõiki pingelisi seisukohti. Soomlaste jaoks ei ole argumendiks see, et ,,vaidluses selgub tõde ja on ainult üks tõde", sest selline käitumine ja suhtlemiseripärasus vastab soome kultuurnormidele: vaikimine on heakskiidetav ja väitlemine on alandav
suurstreik • autonoomia taotlused, sisepoliitilised vastasseisud • 1906. naised valima • 16.12.17 Iseseisvus • Kodusõda(kahe kirjandusliku perioodi piir) • Pärast suurstreiki hakkas õitsva lüürika kõrvale ilmuma ühe enam proosat. • teemadena vaesus, räpasus ja kõik muu kole • Uusrealistlik: looduslähedane, demokraatlikus, inimväärikus, ühiskondlik õigus, individualism, huumor Joel Lehtonen (1881-1934) • alustas uusromantilise loominguga (nt. “Mataleena” • Uus looming algas 1910. aastal kui Euroopa reisid ning kirjanduse lugemine ja tõlkimine hakkasid teravdama tema maitset • “Laatadelt”, “Kord suvel” (Kerrän kesällä), “surnud õunapuud” (Kuolleet omenapuut), “Putkinotko”-ühepäeva romaan Ilmari Kianto (1874-1970) • kirjeldab ühiskondlikku tõde
ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord Täiendav lugemisvara 1. Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtete ja organisatsioonides. A. Past; ÄP Raamat 2009 2. Head ja halvad sõnumid. Riski- ja kriisikommunikatsiooni alused. J. Lehtonen, K. Saksakulm Tampere; ÄP Raamat 2009 3. Teistmoodi tegijad. Sotsiaalne innovatsioon ettevõttes. T. Saar; ÄP Raamat 2009 4. Personalijuhtimise käsiraamat. ÄP Kirjastus 6. Juhtimine ja suhtekorraldus: meelespealilledega tass. Aune Past; Pegasus 2005 7. Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. A. Past; ÄP Kirjastus 2007 8. Edukad suhted. T.Remmelg ÄP Kirjastus 2009 9. Et valvekoer ei hammustaks. Kuidas suhelda meediaga? A.Hundimägi; ÄP Kirjastus 2004 Kasutatud kirjandus
teatavatesse gruppidesse ja on nendega enam-vähem lahutamatult seotud. Seega ei pea kollektivistid tegema erilisi pingutusi, et olla aktsepteeritud, samas kui individualistid peavad selle nimel tublisti vaeva nägema. Seepärast tuleb individualistidel rohkem rääkida, katsuda olukorda verbaalselt oma võimu alla saada, ning nad ei hinda vaikust". Vaikimine iseloomustab pigem põhjapoolseid rahvaid, sellega kaasnevad vaikuse vasted kehakeeles. Põhjused: suurem distants? Kliima? Lehtonen and Sajavaara "The Silent Finn" (1985) mõõdupuu: vaikusetaluvus ("tolerance of silence"), nt ameeriklastel äärmiselt madal, soomlastel kõrge. Sajavaara and Lehtonen "The Silent Finn Revisited" (1996) mõõdupuu: kõnetaluvus ("tolerance of talk"). Uus mõiste: õigus kuulata. (NB! Vahepealse kümne aasta jooksul oli soomlaste enesehinnang tugevasti tõusnud). Kogu eestlaste vestluskäitumise ja viisakuskäitumise võib (üldistades) kokku võtta
teadvusest väljatõrjutud informatsiooni esiletoomiseks ja muusikaline materjal töötatakse läbi muusikas kajastuvate sümbolite kaudu. Biheivioristliku ehk käitumusliku psühhoteraapia puhul rakendatakse muusikat kui vahendit käitumise muutmiseks. Muusikalise tegevusega saab arendada motoorikat, õpetada teatud liigutusi, kujundada kohanemist soodustavat käitumist. Soome tunnustatud muusikaterapeut Kimmo Lehtonen on põhjendanud muusikateraapia tõhusust oma klientide puhul sellega, et noored on ise leidnud muusikas eneseravi elemendi - neil on selge ettekujutus, miks nad teatud muusikat armastavad ja kuidas see seostub nende igapäevaelu probleemidega Ka Eesti uuringud näitavad muusikaharrastuste populaarsust noorte hulgas igapäevaelu stressi leevendamisel. Üliõpilaste uuringust selgus, et muusika on kõige enam kasutatav stressi maandamise vahend: 723 küsitletust 55% kasutas muusikat
H < 3H 9.6.4 Kahe piksevarda kaitsetsoon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 48 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Kirjandus 1. / . ... , 1990. 2. M. Lehtonen, T. Hakola. Neutral earthing and power system protection. Earthing solutions and protective relaying in medium voltage distribution networks. ABB Transmit Oy, Relays and Network Control, Vaasa, Finland. 3. Teknisiä tietoja ja taulukoita. ABB Strömberg, Vaasa, 1990. 4. Switchgear Manual. 10th edition. Edited by Henning Gremmel for ABB Calor Emag Schaltanlagen AG Mannheim. Cornelsen Verlag, Berlin. 2001. 5. Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn, 2002. 160 lk. 6
H 3H Joonis 9.6.4 Kahe piksevarda kaitsetsoon ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 54 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Kirjandus 1. / . ... , 1990. 2. M. Lehtonen, T. Hakola. Neutral earthing and power system protection. Earthing solutions and protective relaying in medium voltage distribution networks. ABB Transmit Oy, Relays and Network Control, Vaasa, Finland. 3. Teknisiä tietoja ja taulukoita. ABB Strömberg, Vaasa, 1990. 4. Switchgear Manual. 10th edition. Edited by Henning Gremmel for ABB Calor Emag Schaltanlagen AG Mannheim. Cornelsen Verlag, Berlin. 2001. 5. Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn, 2002. 160 lk. 6
annaabi.ee 
